Tartus avab novembris uksed Lõuna-Eesti suurim spaahotell ({{commentsTotal}})

Spaakeskuse sisevaade.
Spaakeskuse sisevaade. Autor/allikas: V spaahotell
{{1471527559000 | amCalendar}}

Novembri lõpus avab Tartus uksed V spaahotell ja konverentsikeskus, mille juhatuse liige ja üks omanikke Veiko Mahlakas ütles, et spaa tuleb üks suuremaid Baltimaades ja mahutab päevas kuni 1200 külastajat.

Mahlakas rääkis ERRi uudisteportaalile, et kunagise Tartu vana kaubamaja parkla alal avatav hotell plaanib uksed avada novembri lõpus ja praegu ollakse töödega graafikus. Tube tuleb hotelli 79 ning voodikohti 286. Töötajate tuumik on paika saanud ja nüüd algab suurem kaadri otsimine.

Mahlakas märkis, et valmiv spaakeskus on üks suuremaid Balti riikides - selle pindala on umbes 3800 ruutmeetrit.

"Seetõttu ootame spaasse lisaks Tartu linna ja lähipiirkondade elanikele külastajaid üle Eesti ja kaugemaltki. Spaa mahutab samaaegselt kuni 300 külastajat, päeva jooksul kuni 1200 külastajat. See asub Kvartali keskuse 4. korrusel ning sinna pääseb otse keskusest eskalaatori või liftiga, sealhulgas parklast," kirjeldas ta.

Mahlakas sõnas, et Tartus sunnib tihenev konkurents kõiki pingutama, ühe turu elavdajana nähakse uue Eesti rahva muuseumi valmimist. "ERMi valmimine on väga suur asi ja seda juba Eesti mõistes. Kindlasti elavdab see kogu Tartu turismi ja päris kindlasti ka majutusturgu," ütles Mahlakas.

Valmiva hotelli eeliseks nimetas ta seda, et Tartus ei ole teisi saunade ja basseinidega spaahotelle, samuti asukohta ja teenuste laia valikut.

"Kindlasti astume ka Eesti konverentsibüroo liikmeks, kuna usume sellesse ja leiame, et sellest ettevõtmisest on kasu kogu Eestile ja loodetavasti ka meile. Seoses konverentsikeskusega on juba koostöö käimas erinevate üritusturundusfirmadega ning oleme meeldivalt üllatunud selle koostöö aktiivsuse üle," lisas ta.

Hoone arhitektid on Ott Kadarik ja Mihkel Tüür, hotelli sisearhitektid Hillar Mänd, Kadri Soe ja Aet Seire ning spaa sisearhitekt on Merle Eek.

V SpaaHotell OÜ omanikud on Marko Johanson, Viljo Naar ja Veiko Mahlakas. Spaakeskust hakkab opereerima Tartu Tarbijate Kooperatiivi tütarettevõte R2 SPA OÜ.



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema