Ametlik kinnitus: Angela Merkel tuleb Eestisse ({{commentsTotal}})

{{1471578395000 | amCalendar}}
Saksamaa kantsler Angela Merkel.
Saksamaa kantsler Angela Merkel. Autor/allikas: Odd Andersen/AFP/Scanpix

Saksamaa kantsler Angela Merkel teeb 24. -25. augusti Eestisse visiidi, päevakavas on ka kõne, kus nimetatakse Eestit teerajajaks ja eeskujuks digitaalvaldkonnas.

Merkeli kahepäevase visiidi kavas on kohtumine peaminister Taavi Rõivasega Tallinnas Stenbocki majas, president Toomas Hendrik Ilvesega Kadriorus ning e-Eesti esitluskeskuse külastamine Ülemiste keskuses. Samuti annab Merkel koos Rõivasega Tallinnas pressikonverentsi.

e-Eesti esitluskeskuses peab Merkel kõne "Eesti kui teerajaja digivaldkonnas - eeskuju Saksamaale ja Euroopale", seisab välisministeeriumi pressiteates.

"Saksamaa on Eesti jaoks väga tähtis sõber, liitlane ja koostööpartner, mistõttu on liidukantsler Angela Merkeli otsus Eestit külastada märgilise tähendusega," ütles Taavi Rõivas valitsuse pressibüroo vahendusel.

"Kuna juba septembri keskel toimub Bratislavas Euroopa Liidu liidrite tippkohtumine, siis kindlasti on meie kohtumise peateema Euroopa Liidu tulevik. Põhimõttelised küsimused – kuhu Euroopa läheb, millised on need väärtused, mida me hoiame ja kaitseme, ning valikud, mida me peame lähiajal langetama tugeva ja toimiva ühenduse nimel," rääkis Rõivas. "Seetõttu on loomulikult fookuses ka Brexit, Euroopa julgeolek ja olukord Euroopa Liidu naabruses."

Peaminister Taavi Rõivas on Merkelit juba mitu korda Eestisse visiidile kutsunud. Mais osales Rõivas Merkeli isiklikul kutsel esimese välismaise valitsusjuhina Saksamaa valitsuskabineti väljasõiduistungil, kus ta kahe ja poole tunni jooksul tutvustas Eesti e-valitsemise mudelit.

Samuti suhtlesid Merkel ja Rõivas viimasel NATO tippkohtumisel Varssavis ning julgeolek ja Eesti e-edu võivad olla ka Merkeli Eesti-visiidi põhiteemad.
Viimati käis Saksa liidukantsler Eestis 2008. aastal. „Aktuaalne Kaamera” teatas Merkeli võimalikust tulekust Eestisse juba 29. juulil.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: