Sevastopolis kandideerib riigiduumasse ka Leonid Brežnevi lapselaps ({{commentsTotal}})

Andrei Brežnev.
Andrei Brežnev. Autor/allikas: Andrei Brežnevi Facebooki konto

Annekteeritud Krimmi poolsaarel korraldatavatel Venemaa riigiduuma valimistel kandideerib Sevastopoli linnas kokku 9 kandidaati ning üks neist on kunagise NLKP keskkomitee peasekretäri Leonid Brežnevi lapselaps.

1961. aastal sündinud Andrei Brežnev kuulub kommunistlikusse väikeparteisse (Sotsiaalse Õigluse Kommunistlik Partei ehk Коммунистическая партия социальной справедливости (КПСС)), kuid kuna seda erakonda pole valimiste ajaks justiitsministeeriumi poolt ametlikku erakondade nimekirja lisatud, kandideerib Nõukogude Liidu endise juhi pojapoeg hoopis Kremli-meelse rahvuslaste erakonna Rodina valimisnimekirjas, vahendas Lenta.

Valimised Venemaa parlamendi alamkotta ehk riigiduumasse toimuvad 18. septembril. Riigiduuma 450 saadikust valitakse 225 majoritaarse süsteemi järgi ühemandaadilistes ringkondades, ülejäänud aga proportsionaalse süsteemi kohaselt parteinimekirjade alusel. Andrei Brežnev kandideerib ühemandaadilises ringkonnas ning tõenäosus, et ta ka riigiduumasse jõuab, on hetkel üsna väike.

Hariduselt on Andrei Brežnev majandusteadlane, kõrghariduse sai ta 1983. aastal praegusest Moskva Riiklikust Rahvusvaheliste Suhete Instituudist (MGIMO). Poliitikas on ta aktiivselt osalenud alates 1998. aastast.

Ukraina ja lääneriigid peavad nii Krimmi annekteerimist kui ka seal Venemaa riigiduuma valimiste korraldamist rahvusvahelise õiguse rikkumiseks.

Praeguses Dnipropetrovski oblastis Kamjanske linnas 1906. aastal sündinud Leonid Iljitš Brežnev oli NLKP Keskkomitee esimene sekretär aastatel 1964–1966, peasekretär aastatel 1966–1982 ning NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees aastatel 1960–1964 ning 1977–1982.

Toimetaja: Laur Viirand



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: