"Aktuaalse kaamera" test: vale koolikoti valimisega võivad kaasneda erinevad tervisemured ({{commentsTotal}})

Lapsele koolikoti valimine võib vanemal pildi silme eest kirjuks võtta. Poodides on küll erinevaid kotte sadu, kuid tegelikult paljud neist laste selgadele head ei tee ning uhke ja ilusa koti kandmisega võivad kaasneda erinevad tervisemured.

"Minul on tänava peal hing kogu aeg haige, sest ma näen väga palju lapsi, kes kannavad väga valesid kotte, ja ma näen, kuidas see mõjutab nende arenevat selga. Nii et ma arvan, et see probleem on palju suurem, kui me oleme sellele tähelepanu siiamaani pööranud," tunnistas kiropraktik Gerly Truuväärt.

Hea koolikott peaks pakkuma tuge kogu seljale ning ei tohiks seljast eemale hoida. Mitme taskuga kotid aitavad raskust ühtlasemalt jaotada.

Koorem, mida lapsel kanda tuleb, ei tohiks olla rohkem kui 10 kuni 15 protsenti tema kehakaalust.

"Öeldakse, et 10 kuni 15 protsenti, aga see ikka raske, et kõige raskemat kotti ei tasuks ka iga päev kanda. Ja kui on raskema koti päevad, siis saab kinni panna ka alt, et see on oluline, et on võimalus reguleerida ja kinnitada. Tähtis oleks vaadata, et sangad oleksid laiad ja et nendel oleks mingisugune pehmendus, et kui ongi jällegi see raskus seljas, et ta ei sooniks meil verevarustust kinni," rääkis kiropraktik.

"Kui näete, et laps kannab oma keha ettepoole, siis see näitab seda, et kott on ilmselgelt liiga raske tema selja jaoks. Hea kott istub ilusti keset selga, ta ei ole kõrgemal kui õlad, ta ei ole allpool kui tuharad," lisas Truuväärt.

Lisaks ei soovita Gerly Truuväärt ka liiga suurt kotti, sest sinna pannakse sageli võimalikult palju asju. "Võib ju asju ka kätte võtta, et spordiasjad võivad olla käes, et käed on lastel ka olemas, et kõik ei pea seljas olema."

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: