Saaremaa sadamas loodetakse tulevikus näha rohkem kaubalaevu ({{commentsTotal}})

Kümme aastat kruiisisadamana tegutsenud Saaremaa sadam tahab areneda multifunktsionaalseks sadamaks ja hakata oma kaide ääres teenindama ka rohkem kaubalaevu.

Sadama paarikümne hektari suurusele kinnistule pakutakse kaubavedudest huvitatud ettevõtetele võimalust taristute väljaarendamiseks, kus saaks tegeleda nii tootmise kui ka kauba ladustamisega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"66 kruiisilaeva selle 10 aasta jooksul on andnud päris hulga turiste. Ja kaupa on tehtud. Kaupa on see aasta veetud siin 14 000 tonni," märkis Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm.

Kunagi 100 miljoni krooniga valmis ehitatud sadama jaoks on seda 10 aasta kohta plaanitust ilmselgelt vähem.

Pärast aastatepikkust kohtuvaidlust on Tallinna sadamal nüüdseks kõik load olemas selleks, et hakata Saaremaa sadamas tegelema ka kaubavedudega.

"Me viisime Saaremaa sadama nüüd uuesti üldkaubasadama kaardile. Ja sellest lähtuvalt võiks öelda ja loodame, et tuleb uus hingamine ja uus algus. See sadam on piltlikult öeldes õigel pool saart. Ta on suurtele laevateedele lähemal, ta on piisava süvisega, ta on talve läbi lahti ja seda sadamat saab Saaremaa hüvanguks väga hästi ära kasutada," selgitas Tallinna Sadama ärisuunajuht Ahto Ader.

Tänavu kevadel vähendas Tallinna sadama nõukogu Saaremaa sadama bilansilist väärtust 6,6 miljonilt eurolt 650 000 eurole.

"Kui vaadata tema tänast raamatupidamislikku väärtust, siis kannatab pidada küll. Ja eesmärk on lihtsalt kasvatada nii kaubaäri kui reisijate vedu," kommenteeris Kalm.

Tallinna sadama juhtidel on usku, et koos Saaremaa ettevõtetega suudetakse sadam koos paarikümnehektarilise maaalaga aktiivsemasse kasutusse võtta.

"See võimaldab siin kaht asja. Ladustamist nii vabas õhus kui ladustamist ladudes ja ka väikest viisi tootmist. Ja praegu meil ongi nii öelda huviliste kaardistamine, huviliste leidmine, et panna pilt paika, kes siia võiksid kõik tulema hakata," sõnas Ader.

Järgmisel suvel on Saaremaa sadamasse oodata tänavuse kahe laeva asemel 7 kruiisilaeva.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: