Eestit külastavad USA rahvasaadikud ei usu, et meeskonna värskendamine Trumpile edu toob ({{commentsTotal}})

USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump oli viimaste arvamusküsitluste pärast sunnitud muutma oma kampaaniameeskonna koosseisu. Eestit külastanud USA kongressi delegatsiooni liikmed suhtuvad ettevaatlikult võimalusse, et muudatused päästaksid langema hakanud Trumpi reitingu ja tagaksid võidu 8. novembri valimistel.

Lisaks senisele juhile Paul Manafortile, keda süüdistatakse Kremli-meelse Ukraina valitsuspartei raha kantimises USA lobifirmadele, juhivad Trumpi kampaaniat tuntud poliitikastrateeg Kellyanne Conway ja Stephen Bannon. Nemad peaksid päästma Trumpi reitingu, mis on langema hakanud ka seepärast, et presidendikandidaat solvas Iraagi sõjas hukkunud moslemi vanemaid. Riigi eest võitlemine on aga üks pühamaid teemasid USA-s üldse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tal oli kindlaid märke, et tal on probleeme. Ma ei usu, et ta suudab seda muuta," kommenteeris demokraadist senaator Gary Peters.

Eestit külastasid täna kongressi mõlema koja vabariiklaste ja demokraatide delegatsioon.

Veel kuu aega tagasi paistis, et Trump võib valimised võita, kuid tema ütlemised NATO kohta mõjusid külma dušina headest partneritest ja liitlassuhetest rääkinud poliitikutele.

Presidendikandidaat muutis aga oma seisukohta ning kinnitas nüüd, et alliansis võib koostööd teha küll.

"Ütlesin varem, et NATO vananenud, sest ei suutnud adekvaatselt tegeleda terrorismiga. Pärast mu kommentaare, on NATO muutnud oma poliitikat ning nüüd on lõid nad terrorismiohule keskendunud osakonna. Väga hea," väitis Trump.

Mõned muudatused Trumpi kampaania meeskonnas ning väljaütlemistes ei pruugi siiski olla piisav võiduks.

"Keegi pole hea valimiste tulemuse ennustamisel, kui vaadata uuringuid. Hillary Clinton juhib praegu, kuid valimiskampaanias on näha viha ja frustratsiooni. See on sama Euroopas - UKIP, Le Pen, Alternatiiv Saksamaale, Ungaris, Poolas. Ka USAs on samasugune viha," nentis vabariiklasest esindajatekoja liige Charlie Dent.

USA presidendivalimised on 8. novembril.

Välisminister Kaljurand arutas USA kongressi delegatsiooniga julgeolekut

USA rahvasaadikud kohtusid täna ka välisminister Marina Kaljurannaga, kellega arutati julgeolekut, koostööd NATO-s ning EL-i ja USA suhteid, teatas välisministeerium.

Kaljurand rõhutas kohtumisel, et Ameerika Ühendriigid on Eesti jaoks võtmetähtsusega partner ja liitlane NATO-s, kelle toetus on Eestile taasiseseisvumisperioodi ajal olnud väga oluline ja nähtav. "Oleme tänulikud Ameerika Ühendriikidele, et nende väed aitavad täna meie regioonis ning Euroopas julgeolekut tagada," sõnas välisminister.

Euroopa Liidu ja USA suhetest kõneldes peatuti vabakaubanduslepingu (TTIP) läbirääkimistel. Kaljurand rõhutas selle olulisust mõlema poole jaoks ning avaldas lootust, et leppeni jõutakse praeguse Ameerika Ühendriikide administratsiooni ametiajal. "Lepingu sõlmimine aitaks oluliselt elavdada üleatlandilisi majandussuhteid ning kiirendaks majanduskasvu," lausus ta.

Samuti olid kohtumisel kõne all Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide jätkumine ning suhted Venemaaga. Välisminister Kaljurand toonitas sanktsioonide püsimise vajadust nii kaua, kuni Venemaa asub täitma oma kohustusi.

Veel arutati Ühendkuningriigi Euroopa Liidu referendumi järgseid arenguid.

Kongressi delegatsiooni kuulusid demokraatidest senaatorid Christopher A. Coons, Gary Peters ja Bill Nelson ning vabariiklastest esindajatekoja liikmed Charlie Dent ja Pat Meehan.

Toimetaja: Laur Viirand



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema