Peaimaam: Kadriorgu pole plaanis mošeed rajada ({{commentsTotal}})

Eesti moslemikogukond vajab kooskäimiseks mošeed - nii kinnitas "Aktuaalsele kaamerale" peaimaam Ildar Muhhamedšin. Samas lükkas ta ümber ajakirjanduses ilmunud väited, et kogukonnal on plaanis osta selleks otstarbeks maja Kadriorus.

Maja Joa tänaval pole kuigi kaugel presidendi kantseleist ja Joa tänava kinnistul on olnud aegade jooksul päris palju omanikke ja need on vahetunud. Peaimaam Muhhamedšin lükkas aga ümber tänases Eesti Päevalehes ilmunud väite, et peaimaami ambitsioonikas plaan on rajada uus mošee just Kadriorgu ning selleks on välja vaadatud just see maja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See, mis puudutab üldse võimalust avada mošee Eestis - see on olnud siinsete moslemite püüdluseks juba 30 aastat. Kohalike moslemite jaoks on juba ammu unistuseks koht, kus palvetada. Nii oli see enne sõda," selgitas peaimaam.

Muhhamedšin meenutas, et sellise sooviga on ta pöördunud korduvalt nii valitsuse kui ka Tallinna linna poole.

Tallinnas, Keevise tänaval on islami keskus, kuid Muhhamedšini sõnul käivad seal pigem uued ehk need moslemid, kes tulnud Eestisse hiljuti, ning need, kes Eestis kauem elanud, sooviksid omale uut mošeed.

Siseminister Hanno Pevkur sõnas, et pühakodade rajamise lubamine või mitte lubamine kuulub omavalitsuste pädevusse.

"Kui ma peaksin tavakodanikuna arvama, siis ma loomulikult eelistaksin, et Kadriorus oleks jätkuvalt see looduslik keskkond ja presidendiloss, mis meil täna seal on ja seda saaksid kõik inimesed seal nautida. Aga kõik hakkab pihta sellest, kas kellelgi, kes soovib Kadriorgu midagi rajada, on olemas maa, ja sealt edasi, kas on olemas detailplaneering," rääkis Pevkur.

Tallinna linnavolikogu aseesimees Lauri Laats ütles, et Tallinna linn pole saanud ametlikku avaldust mošee rajamiseks.

"Eesti on ristiusku riik ja see teema on väga tundlik. Ja sellega tuleb arvestada. Ja kui tõesti selle usu pooldajad soovivad kunagi seda mošeed välja ehitada, siis nad peavad olema hästi avatud. Ja et ühiskond saaks aru sellest," selgitas Laats.

Ildar Muhhamedšin tõdes, et Eesti moslemikogukonnal pole sellist jõukust, et mošeed ehitama hakata.

Ta tunnistas, et kõige tähtsam on see, et organisatsioonid, kust rahalist abi saadakse, oleksid ametlikud.

Paari aasta eest küsiti abi näiteks Araabia Ühendemiraatidest, kuid loodetud abi ei saadud. Ruumide saamiseks saadeti Muhhamedšini sõnul nüüd aga kiri siseministrile.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: