Peaimaam: Kadriorgu pole plaanis mošeed rajada ({{commentsTotal}})

Eesti moslemikogukond vajab kooskäimiseks mošeed - nii kinnitas "Aktuaalsele kaamerale" peaimaam Ildar Muhhamedšin. Samas lükkas ta ümber ajakirjanduses ilmunud väited, et kogukonnal on plaanis osta selleks otstarbeks maja Kadriorus.

Maja Joa tänaval pole kuigi kaugel presidendi kantseleist ja Joa tänava kinnistul on olnud aegade jooksul päris palju omanikke ja need on vahetunud. Peaimaam Muhhamedšin lükkas aga ümber tänases Eesti Päevalehes ilmunud väite, et peaimaami ambitsioonikas plaan on rajada uus mošee just Kadriorgu ning selleks on välja vaadatud just see maja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See, mis puudutab üldse võimalust avada mošee Eestis - see on olnud siinsete moslemite püüdluseks juba 30 aastat. Kohalike moslemite jaoks on juba ammu unistuseks koht, kus palvetada. Nii oli see enne sõda," selgitas peaimaam.

Muhhamedšin meenutas, et sellise sooviga on ta pöördunud korduvalt nii valitsuse kui ka Tallinna linna poole.

Tallinnas, Keevise tänaval on islami keskus, kuid Muhhamedšini sõnul käivad seal pigem uued ehk need moslemid, kes tulnud Eestisse hiljuti, ning need, kes Eestis kauem elanud, sooviksid omale uut mošeed.

Siseminister Hanno Pevkur sõnas, et pühakodade rajamise lubamine või mitte lubamine kuulub omavalitsuste pädevusse.

"Kui ma peaksin tavakodanikuna arvama, siis ma loomulikult eelistaksin, et Kadriorus oleks jätkuvalt see looduslik keskkond ja presidendiloss, mis meil täna seal on ja seda saaksid kõik inimesed seal nautida. Aga kõik hakkab pihta sellest, kas kellelgi, kes soovib Kadriorgu midagi rajada, on olemas maa, ja sealt edasi, kas on olemas detailplaneering," rääkis Pevkur.

Tallinna linnavolikogu aseesimees Lauri Laats ütles, et Tallinna linn pole saanud ametlikku avaldust mošee rajamiseks.

"Eesti on ristiusku riik ja see teema on väga tundlik. Ja sellega tuleb arvestada. Ja kui tõesti selle usu pooldajad soovivad kunagi seda mošeed välja ehitada, siis nad peavad olema hästi avatud. Ja et ühiskond saaks aru sellest," selgitas Laats.

Ildar Muhhamedšin tõdes, et Eesti moslemikogukonnal pole sellist jõukust, et mošeed ehitama hakata.

Ta tunnistas, et kõige tähtsam on see, et organisatsioonid, kust rahalist abi saadakse, oleksid ametlikud.

Paari aasta eest küsiti abi näiteks Araabia Ühendemiraatidest, kuid loodetud abi ei saadud. Ruumide saamiseks saadeti Muhhamedšini sõnul nüüd aga kiri siseministrile.

Toimetaja: Laur Viirand



{{c.alias}}
{{c.createdMoment}}
{{c.body}}
{{cc.alias}}
{{cc.createdMoment}}
+{{cc.replyToName}} {{cc.body}}
Kommentaare ei ole.
Oled sisseloginud kui {{user.alias}}. Logi välja
Sisselogimine ebaõnnestus.

Pole veel kasutajat/unustasid salasõna

Nimi võib olla kuni 32 tähemärki pikk
Kommentaar võib olla kuni 600 tähemärki pikk
{{comment.captcha.word.answer}}

www.err.ee

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.

ETV OTSE
Viipekeelsed uudised