Hispaania parlament hakkab uue valitsuse küsimust arutama 30. augustil ({{commentsTotal}})

Senine peaminister ja Rahvapartei juht Rajoy (vasakul) ja Ciudadanose juht Rivera täna pärast läbirääkimisi.
Senine peaminister ja Rahvapartei juht Rajoy (vasakul) ja Ciudadanose juht Rivera täna pärast läbirääkimisi. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Hispaania parlamendi alamkojas hakatakse senise peaministri Mariano Rajoy jätkamist valitsusjuhina arutama 30. augustil.

Senise poliitilise tava kohaselt toimub uue valitsuse usaldushääletus parlamendis debatile järgneval päeval, vahendas Reuters.

Kui esimese hääletuse ajal peaministrikandidaat 350-kohalises alamkojas absoluutset enamust ehk vähemalt 176 rahvasaadiku toetust ei saa, korraldatakse 48 tunni pärast järgmine hääletus. Teises voorus on peaministrikandidaadil vaja vaid tavalist häälteenamust. Näiteks vähemusvalitsuse moodustamise eelduseks ongi see, et teised erakonnad kas toetavad seda või loobuvad hääletamisest.

Kui ka siis peaministriks soovija toetust ei pälvi, peab kuningas uue kandidaadiga välja tulema. Kui kahe kuu jooksul ükski peaministrikandidaat parlamendilt toetust ei saa, tuleb korraldada järjekordsed valimised. Arvamusküsitluste kohaselt aga ei muudaks ka kolmandad parlamendivalimised Hispaania poliitilisel maastikul valitsevat patiseisu.

Pärast eelmise aasta detsembris ja käesoleva aasta juunis toimunud parlamendivalimisi pole Hispaanias suudetud endiselt moodustada uut valitsust, sest mõlemal korral polnud valimised võitnud paremtsentristliku Rahvapartei toetus nii suur, et see võimaldaks üksi enamusvalitsust moodustada, samas pole mitmete vastuolude tõttu õnnestunud kuidagi luua ka toimivat valitsuskoalitsiooni.

Rahvapartei ja Ciudadanos alustavad homme valitsuskõnelusi

Täna teatasid Rajoy juhitud Rahvapartei ja paremliberaalne erakond Ciudadanos, et alustavad homme valitsuskõnelusi. Rajoy ja Ciudadanose juht Albert Rivera jõudsid täna kokkuleppele väidetavalt pärast seda, kui senine valitsuspartei nõustus mitmete Ciudadanose poolt seatud korruptsioonivastaste tingimustega.

Rahvapartei ja Ciudadanos, kelle koostööd ongi seni peetud kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks, saaksid kokku 169 saadikut, sinna juurde saaks ehk veel ka 7 saadikut regionaalparteidest. Seega absoluutsest enamusest oleks puudu üks poolthääl.

Erinevalt eelmiste valimiste ajast pole Ciudadanos nüüd enam vastu koalitsioonile Rahvaparteiga, kuigi erakond on varem andnud mõista, et Rajoy'd nad selle koalitsiooni peaministrina siiski näha ei tahaks.

Võimalike liitlaste jaoks ongi olnud väidetavalt probleemiks Rajoy ja senised Rahvapartei liidrid, mitte ilmtingimata erakond ise. See on ka põhjuseks, miks hetkeseisuga pole teoks saanud nn suur koalitsioon ehk Rahvapartei ja senise peamise vastase Sotsialistlik Tööpartei (PSOE) koostöö. Nii sotsialistid kui ka vasakäärmuslik Podemos on lubanud, et hääletavad parlamendis Rajoy juhitud valitsuse vastu.

26. juuni parlamendivalimiste tulemused

1. Rahvapartei (Partido Popular): 33%, 137 kohta

2. Sotsialistlik Tööpartei (PSOE): 22,7%, 85 kohta

3. Unidos Podemos: 21,3%, 71 kohta

4. Ciudadanos: 13,1%, 32 kohta

5. Esquerra Republicana de Catalunya–Catalunya Sí (vasakpoolsed katalaani iseseisvuslased): 2,6%, 9 kohta

6. Convergència Democràtica de Catalunya (CDC) (paremliberaalsed katalaani iseseisvuslased): 2%, 8 kohta

7. Erinevad väike- ja regionaalparteid: 5,3%, 8 kohta

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: