Hispaania parlament hakkab uue valitsuse küsimust arutama 30. augustil ({{commentsTotal}})

Senine peaminister ja Rahvapartei juht Rajoy (vasakul) ja Ciudadanose juht Rivera täna pärast läbirääkimisi.
Senine peaminister ja Rahvapartei juht Rajoy (vasakul) ja Ciudadanose juht Rivera täna pärast läbirääkimisi. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Hispaania parlamendi alamkojas hakatakse senise peaministri Mariano Rajoy jätkamist valitsusjuhina arutama 30. augustil.

Senise poliitilise tava kohaselt toimub uue valitsuse usaldushääletus parlamendis debatile järgneval päeval, vahendas Reuters.

Kui esimese hääletuse ajal peaministrikandidaat 350-kohalises alamkojas absoluutset enamust ehk vähemalt 176 rahvasaadiku toetust ei saa, korraldatakse 48 tunni pärast järgmine hääletus. Teises voorus on peaministrikandidaadil vaja vaid tavalist häälteenamust. Näiteks vähemusvalitsuse moodustamise eelduseks ongi see, et teised erakonnad kas toetavad seda või loobuvad hääletamisest.

Kui ka siis peaministriks soovija toetust ei pälvi, peab kuningas uue kandidaadiga välja tulema. Kui kahe kuu jooksul ükski peaministrikandidaat parlamendilt toetust ei saa, tuleb korraldada järjekordsed valimised. Arvamusküsitluste kohaselt aga ei muudaks ka kolmandad parlamendivalimised Hispaania poliitilisel maastikul valitsevat patiseisu.

Pärast eelmise aasta detsembris ja käesoleva aasta juunis toimunud parlamendivalimisi pole Hispaanias suudetud endiselt moodustada uut valitsust, sest mõlemal korral polnud valimised võitnud paremtsentristliku Rahvapartei toetus nii suur, et see võimaldaks üksi enamusvalitsust moodustada, samas pole mitmete vastuolude tõttu õnnestunud kuidagi luua ka toimivat valitsuskoalitsiooni.

Rahvapartei ja Ciudadanos alustavad homme valitsuskõnelusi

Täna teatasid Rajoy juhitud Rahvapartei ja paremliberaalne erakond Ciudadanos, et alustavad homme valitsuskõnelusi. Rajoy ja Ciudadanose juht Albert Rivera jõudsid täna kokkuleppele väidetavalt pärast seda, kui senine valitsuspartei nõustus mitmete Ciudadanose poolt seatud korruptsioonivastaste tingimustega.

Rahvapartei ja Ciudadanos, kelle koostööd ongi seni peetud kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks, saaksid kokku 169 saadikut, sinna juurde saaks ehk veel ka 7 saadikut regionaalparteidest. Seega absoluutsest enamusest oleks puudu üks poolthääl.

Erinevalt eelmiste valimiste ajast pole Ciudadanos nüüd enam vastu koalitsioonile Rahvaparteiga, kuigi erakond on varem andnud mõista, et Rajoy'd nad selle koalitsiooni peaministrina siiski näha ei tahaks.

Võimalike liitlaste jaoks ongi olnud väidetavalt probleemiks Rajoy ja senised Rahvapartei liidrid, mitte ilmtingimata erakond ise. See on ka põhjuseks, miks hetkeseisuga pole teoks saanud nn suur koalitsioon ehk Rahvapartei ja senise peamise vastase Sotsialistlik Tööpartei (PSOE) koostöö. Nii sotsialistid kui ka vasakäärmuslik Podemos on lubanud, et hääletavad parlamendis Rajoy juhitud valitsuse vastu.

26. juuni parlamendivalimiste tulemused

1. Rahvapartei (Partido Popular): 33%, 137 kohta

2. Sotsialistlik Tööpartei (PSOE): 22,7%, 85 kohta

3. Unidos Podemos: 21,3%, 71 kohta

4. Ciudadanos: 13,1%, 32 kohta

5. Esquerra Republicana de Catalunya–Catalunya Sí (vasakpoolsed katalaani iseseisvuslased): 2,6%, 9 kohta

6. Convergència Democràtica de Catalunya (CDC) (paremliberaalsed katalaani iseseisvuslased): 2%, 8 kohta

7. Erinevad väike- ja regionaalparteid: 5,3%, 8 kohta

Toimetaja: Laur Viirand



Kaja Tael usub, et jõuab ebainimlikust töökoormusest hoolimata üle eesistumise finišijoone oma jalgadel.

Kaja Tael: eesistuja ei saa võtta teatepulka ja staadionilt ära joosta

Eesistumise jooksul on kostnud siit-sealt hääli, et Eesti oleks pidanud tegema rohkem, olema teravam ja sõnakam. Eesti alaline esindaja Euroopa Liidus Kaja Tael leiab, et eesistumine on nagu meeskonnajooks, kus üks liige ei saa võtta teatepulka ja joosta sellega vastassuunas staadionilt minema.

IT-spetsialistid soovitavad kõigil paroolid ära vahetada

Kõik internetikasutajad peaksid hoolimata sellest, kas nende konto parool on lahti muugitud või mitte, selle kindlasti ära vahetama. IT-turvariski ei tasu alahinnata, hoitavad spetsialistid, sest identiteedivargus võib toimuda üsna lihtsalt.

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: