ERR Moskvas: diplomaatide väitel on Vene kaitseministeeriumi küllakutse puhul veel palju segast ({{commentsTotal}})

Eesti ole seni vastanud Venemaa ettepanekule tulla septembris Moskvasse julgeolekualastele läbirääkimistele. Kuid nagu väidavad Moskvas töötavad diplomaadid on Venemaa kutses palju segast ning kõik näib toimuvat liiga kiirustatult.

"See on tõesti olnud algusest peale natuke ebaselge ja alles pikapeale on sellest asjast pilt kujunenud. Me teame näiteks, et soomlased on selgelt kinnitanud, et nemad kuni tänase päevani seda kutset ei ole saanud," rääkis Eesti suursaadik Moskvas Arti Hilpus "Aktuaalsele kaamerale".

"Nii et olete ikkagi ka märganud seda, et see võib olla Venemaa poolne žest: kiirelt teeme nüüd mingisuguse kohtumise, püüame mingisuguse lahenduseni jõuda ja kui teie meile nüüd jah-sõna kohe ei ütle, siis olete teie süüdi?" küsis "Aktuaalne kaamera" Eesti diplomaadilt.

"Jah, selle ettepaneku juures ma ei alahindaks ka suhtekorralduslikku aspekti. Arvestades seda, et kuumal ja rahulikul suveajal on sellest korraldatud briifinguid ja tehtud avaldusi pressile. Ja paistab silma ka selline teatud kannatamatus ja kärsitus, et miks küll NATO ei ole piisavalt kiiresti nendele ettepanekutele reageerinud. Mis näiteks puudutab õhuruumi turvalisuse meetmeid Läänemere kohal, mida siis Vene välis- ja kaitseministeeriumi kõrged ametnikud on eraldi esile tõstnud," vastas Hilpus.

Eesti ega NATO pole Venemaa ettepanekule arutada Moskvas lennuohutusteemasid ja üldist julgeolekupoliitilist olukorda vastanud. Eesti kaitseministeeriumi kinnitusel kujundatakse veel seisukohta.

Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Artur Jugaste ütles ERR-i uudisteportaalile, et eitavat vastust Venemaa kutsele ei ole andnud Eesti ega ka NATO.

"Nagu [NATO] asepeasekretär [Alexander] Vershbow ütles, on liitlased pidevalt üritanud suhetes Venemaaga suurendada läbipaistvust, seda nii NATO kui OSCE raames. Vershbow eesmärk oli kutsuda üles Venemaad täitma kohustusi, mis ta on endale võtnud, kuid mida ta ei täida. Samuti juhtis NATO asepeasekretär tähelepanu sellele, et lisaks konsultatsioonidele peab usalduse taastamiseks muutuma Venemaa käitumine Ukrainas ja mujal," kommenteeris Jugaste.

Toimetaja: Laur Viirand



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: