Rootsi kaalub kerjamise keelustamist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Rootsi valitsus kaalub kerjamise keelustamist, teatas avaliku halduse eest vastutav minister Ardalan Shekarabi.

Bulgaaria ja Rumeenia mustlaskogukondadest saabub Rootsisse kerjama sadu inimesi, vahendasid EU Observer ja The Local.

Islandil teiste Põhjamaade ministritega kohtunud Shekarabi arutas nendega, kuidas teistes riikides on kerjuste teema lahendatud. Taani on kerjamise riiklikult keelanud, Norras otsustavad aga selle üle kohalikud võimud. Soomes on teemat arutatud, kuid keeldu kehtestatud ei ole.

Rootsi on seni üritanud Bulgaaria ja Rumeeniaga lepete sõlmimise teel probleemiga tegeleda, et parandada mustlaste olukorda nende kodumaal.

"Kerjamine jätkub siiski ning meie seisukoht on, et Rootsis kerjamine ei ole lahendus diskrimineerimisele, vaesusele ja sotsiaalsele kõrvalejäetusele kõnealustes riikides," märkis Shekarabi.

Tema sõnul on vara öelda, kuidas Rootsi keelu sõnastab, sest kõigepealt tuleb teiste riikide kogemusi uurida.

"Valitsuse lähtepunkt on Rootsi sotsiaalse mudeli kaitsmine ja arendamine. Vaevalt et vaesuse lahendamine kerjamise teel Rootsi mudelisse kuulub," lausus minister.

Sotsiaaldemokraatide juhitavasse koalitsiooni kuuluv roheliste erakond teatas kohe, et nemad seisavad kerjamise kriminaliseerimisele vastu.

"Kerjamine ei ole Rootsis kuritegu ja valitsus ei kavatse seda seadust muuta. Vaesust ei saa keelustada. Valitsuse poliitika ei ole selline, et teistelt abi paluvate inimeste vastu kasutataks kriminaalõigust," märkis roheliste migratsiooniteemade pressiesindaja Maria Ferm.

Mullu aprillis SVT korraldatud uuringu kohaselt oli sel hetkel Rootsis 3400-4100 teistest ELi riikidest, peamiselt Bulgaariast ja Rumeeniast pärit kerjust. Võrreldes aasta varem korraldatud uuringuga oli kerjuste arv rohkem kui kahekordistunud.

Toimetaja: Karin Koppel



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Anett Kontaveit

Haigena mänginud Kontaveit: enesetunne on väga halb

Hiinas Guangzhous peetaval 250 000 dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril langes Eesti esireket, turniiril 3. asetatud Anett Kontaveit (WTA 31.) teises ringis konkurentsist välja, kaotades austraallanna Lizette Cabrerale (WTA 153.) 0:6, 5:7.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: