Rootsi kaalub kerjamise keelustamist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Rootsi valitsus kaalub kerjamise keelustamist, teatas avaliku halduse eest vastutav minister Ardalan Shekarabi.

Bulgaaria ja Rumeenia mustlaskogukondadest saabub Rootsisse kerjama sadu inimesi, vahendasid EU Observer ja The Local.

Islandil teiste Põhjamaade ministritega kohtunud Shekarabi arutas nendega, kuidas teistes riikides on kerjuste teema lahendatud. Taani on kerjamise riiklikult keelanud, Norras otsustavad aga selle üle kohalikud võimud. Soomes on teemat arutatud, kuid keeldu kehtestatud ei ole.

Rootsi on seni üritanud Bulgaaria ja Rumeeniaga lepete sõlmimise teel probleemiga tegeleda, et parandada mustlaste olukorda nende kodumaal.

"Kerjamine jätkub siiski ning meie seisukoht on, et Rootsis kerjamine ei ole lahendus diskrimineerimisele, vaesusele ja sotsiaalsele kõrvalejäetusele kõnealustes riikides," märkis Shekarabi.

Tema sõnul on vara öelda, kuidas Rootsi keelu sõnastab, sest kõigepealt tuleb teiste riikide kogemusi uurida.

"Valitsuse lähtepunkt on Rootsi sotsiaalse mudeli kaitsmine ja arendamine. Vaevalt et vaesuse lahendamine kerjamise teel Rootsi mudelisse kuulub," lausus minister.

Sotsiaaldemokraatide juhitavasse koalitsiooni kuuluv roheliste erakond teatas kohe, et nemad seisavad kerjamise kriminaliseerimisele vastu.

"Kerjamine ei ole Rootsis kuritegu ja valitsus ei kavatse seda seadust muuta. Vaesust ei saa keelustada. Valitsuse poliitika ei ole selline, et teistelt abi paluvate inimeste vastu kasutataks kriminaalõigust," märkis roheliste migratsiooniteemade pressiesindaja Maria Ferm.

Mullu aprillis SVT korraldatud uuringu kohaselt oli sel hetkel Rootsis 3400-4100 teistest ELi riikidest, peamiselt Bulgaariast ja Rumeeniast pärit kerjust. Võrreldes aasta varem korraldatud uuringuga oli kerjuste arv rohkem kui kahekordistunud.

Toimetaja: Karin Koppel



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: