Rootsi kaalub kerjamise keelustamist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Rootsi valitsus kaalub kerjamise keelustamist, teatas avaliku halduse eest vastutav minister Ardalan Shekarabi.

Bulgaaria ja Rumeenia mustlaskogukondadest saabub Rootsisse kerjama sadu inimesi, vahendasid EU Observer ja The Local.

Islandil teiste Põhjamaade ministritega kohtunud Shekarabi arutas nendega, kuidas teistes riikides on kerjuste teema lahendatud. Taani on kerjamise riiklikult keelanud, Norras otsustavad aga selle üle kohalikud võimud. Soomes on teemat arutatud, kuid keeldu kehtestatud ei ole.

Rootsi on seni üritanud Bulgaaria ja Rumeeniaga lepete sõlmimise teel probleemiga tegeleda, et parandada mustlaste olukorda nende kodumaal.

"Kerjamine jätkub siiski ning meie seisukoht on, et Rootsis kerjamine ei ole lahendus diskrimineerimisele, vaesusele ja sotsiaalsele kõrvalejäetusele kõnealustes riikides," märkis Shekarabi.

Tema sõnul on vara öelda, kuidas Rootsi keelu sõnastab, sest kõigepealt tuleb teiste riikide kogemusi uurida.

"Valitsuse lähtepunkt on Rootsi sotsiaalse mudeli kaitsmine ja arendamine. Vaevalt et vaesuse lahendamine kerjamise teel Rootsi mudelisse kuulub," lausus minister.

Sotsiaaldemokraatide juhitavasse koalitsiooni kuuluv roheliste erakond teatas kohe, et nemad seisavad kerjamise kriminaliseerimisele vastu.

"Kerjamine ei ole Rootsis kuritegu ja valitsus ei kavatse seda seadust muuta. Vaesust ei saa keelustada. Valitsuse poliitika ei ole selline, et teistelt abi paluvate inimeste vastu kasutataks kriminaalõigust," märkis roheliste migratsiooniteemade pressiesindaja Maria Ferm.

Mullu aprillis SVT korraldatud uuringu kohaselt oli sel hetkel Rootsis 3400-4100 teistest ELi riikidest, peamiselt Bulgaariast ja Rumeeniast pärit kerjust. Võrreldes aasta varem korraldatud uuringuga oli kerjuste arv rohkem kui kahekordistunud.

Toimetaja: Karin Koppel



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: