Rootsi kaalub kerjamise keelustamist ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Rootsi valitsus kaalub kerjamise keelustamist, teatas avaliku halduse eest vastutav minister Ardalan Shekarabi.

Bulgaaria ja Rumeenia mustlaskogukondadest saabub Rootsisse kerjama sadu inimesi, vahendasid EU Observer ja The Local.

Islandil teiste Põhjamaade ministritega kohtunud Shekarabi arutas nendega, kuidas teistes riikides on kerjuste teema lahendatud. Taani on kerjamise riiklikult keelanud, Norras otsustavad aga selle üle kohalikud võimud. Soomes on teemat arutatud, kuid keeldu kehtestatud ei ole.

Rootsi on seni üritanud Bulgaaria ja Rumeeniaga lepete sõlmimise teel probleemiga tegeleda, et parandada mustlaste olukorda nende kodumaal.

"Kerjamine jätkub siiski ning meie seisukoht on, et Rootsis kerjamine ei ole lahendus diskrimineerimisele, vaesusele ja sotsiaalsele kõrvalejäetusele kõnealustes riikides," märkis Shekarabi.

Tema sõnul on vara öelda, kuidas Rootsi keelu sõnastab, sest kõigepealt tuleb teiste riikide kogemusi uurida.

"Valitsuse lähtepunkt on Rootsi sotsiaalse mudeli kaitsmine ja arendamine. Vaevalt et vaesuse lahendamine kerjamise teel Rootsi mudelisse kuulub," lausus minister.

Sotsiaaldemokraatide juhitavasse koalitsiooni kuuluv roheliste erakond teatas kohe, et nemad seisavad kerjamise kriminaliseerimisele vastu.

"Kerjamine ei ole Rootsis kuritegu ja valitsus ei kavatse seda seadust muuta. Vaesust ei saa keelustada. Valitsuse poliitika ei ole selline, et teistelt abi paluvate inimeste vastu kasutataks kriminaalõigust," märkis roheliste migratsiooniteemade pressiesindaja Maria Ferm.

Mullu aprillis SVT korraldatud uuringu kohaselt oli sel hetkel Rootsis 3400-4100 teistest ELi riikidest, peamiselt Bulgaariast ja Rumeeniast pärit kerjust. Võrreldes aasta varem korraldatud uuringuga oli kerjuste arv rohkem kui kahekordistunud.

Toimetaja: Karin Koppel



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema