Kallas meenutas peaministriajast, et ta ütlus demokraatia otsustavusest meeldis Bushile tohutult
Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva puhul antud intervjuus meenutas endine peaminister Siim Kallas eredat 2002. aasta kohtumist Ühendriikide presidendi George W. Bushiga.
Kuigi Eesti sai 29. märtsil 2004 NATO liikmeks, ei olnud see kaugeltki iseenesest mõistetav protsess, märkis Kallas intervjuus ETV-le.
Ta rõhutas, et see oli ameeriklaste poliitiline otsus ja Euroopa partnerid ei olnud selle üldse sugugi väga rõõmsad.
Oma peaministriajast tõi ta olulisena välja 2002. aasta 4. septembril toimunud kohtumise Bushiga, mida Kallas hindas elu üheks põnevamaks.
Kallase sõnul tuli 2004. aasta kevadel tema juurde Ameerika suursaadik, kes lubas püüda korraldada kohtumise USA presidendiga. Kallas seda tõsidusega ei võtnud, teades, kui raske on selliste kohtumiste korraldamine.
Kohtumine siiski aset leidis ning Kallase sõnul algas jutt Iraagist ja üldsegi mitte NATO-liikmelisusest.
"Ütlesin talle mingil hetkel vahele, et härra president, demokraatia peab mõnikord olema otsustav. Et meie kaotasime oma iseseisvuse 1930. aastatel, kui demokraatia ei olnud otsustav, kuid mis oleks võinud agressiooni ära hoida. See talle nii tohutult meeldis, et pärast suursaadik DeThomas ütles mulle, et president on teid 46 korda tsiteerinud, mida ta on oma raamatus ka kirjutanud," meenutas Kallas.
Kallasel jagus Bushi kohta kiidusõnu ning USA president olevat mitmel korral Eesti peaministrile helistanud.
"See oli stiilinäide. Ameerika Ühendriikide president helistab Eesti Vabariigi peaministrile. Ühes kõnes ta siis informeeriski sellest, et nad ikka on otsustanud Iraaki minna," rääkis Kallas.
"Seda ütlesid ka egiptlased, et see on Bushi ja [Bill] Clintoni suur erinevus. Et Clinton helistas siis, kui tal vaja oli, aga Bush helistas alati. Ta hoidis väga oma liitlasi. Kes on temaga, on temaga. Sa võisid tema peale raudkindel olla."
Toimetaja: Priit Luts