Kallas meenutas peaministriajast, et ta ütlus demokraatia otsustavusest meeldis Bushile tohutult ({{commentsTotal}})

Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva puhul antud intervjuus meenutas endine peaminister Siim Kallas eredat 2002. aasta kohtumist Ühendriikide presidendi George W. Bushiga.

Kuigi Eesti sai 29. märtsil 2004 NATO liikmeks, ei olnud see kaugeltki iseenesest mõistetav protsess, märkis Kallas intervjuus ETV-le.

Ta rõhutas, et see oli ameeriklaste poliitiline otsus ja Euroopa partnerid ei olnud selle üldse sugugi väga rõõmsad.

Oma peaministriajast tõi ta olulisena välja 2002. aasta 4. septembril toimunud kohtumise Bushiga, mida Kallas hindas elu üheks põnevamaks.

Kallase sõnul tuli 2004. aasta kevadel tema juurde Ameerika suursaadik, kes lubas püüda korraldada kohtumise USA presidendiga. Kallas seda tõsidusega ei võtnud, teades, kui raske on selliste kohtumiste korraldamine.

Kohtumine siiski aset leidis ning Kallase sõnul algas jutt Iraagist ja üldsegi mitte NATO-liikmelisusest.

"Ütlesin talle mingil hetkel vahele, et härra president, demokraatia peab mõnikord olema otsustav. Et meie kaotasime oma iseseisvuse 1930. aastatel, kui demokraatia ei olnud otsustav, kuid mis oleks võinud agressiooni ära hoida. See talle nii tohutult meeldis, et pärast suursaadik DeThomas ütles mulle, et president on teid 46 korda tsiteerinud, mida ta on oma raamatus ka kirjutanud," meenutas Kallas.

Kallasel jagus Bushi kohta kiidusõnu ning USA president olevat mitmel korral Eesti peaministrile helistanud.

"See oli stiilinäide. Ameerika Ühendriikide president helistab Eesti Vabariigi peaministrile. Ühes kõnes ta siis informeeriski sellest, et nad ikka on otsustanud Iraaki minna," rääkis Kallas.

"Seda ütlesid ka egiptlased, et see on Bushi ja [Bill] Clintoni suur erinevus. Et Clinton helistas siis, kui tal vaja oli, aga Bush helistas alati. Ta hoidis väga oma liitlasi. Kes on temaga, on temaga. Sa võisid tema peale raudkindel olla."

Toimetaja: Priit Luts



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema