Tarand: tundus, et territoriaalsed pretensioonid Venemaa vastu ajavad meie asja ainult hullemaks ({{commentsTotal}})

Endine peaminister Andres Tarand ütles, et tema ametis olles oli üks olulisemaid otsuseid teatamine, et valitsusel ei ole Venemaa vastu territoriaalseid pretensioone ja Teise maailmasõja järgsete piiridega ollakse nõus.

"Mulle tundus, et territoriaalsed pretensioonid Venemaa vastu ajavad meie asja ainult hullemaks," ütles Tarand iseseisvuse taastamise aastapäevaks üles võetud intervjuus ETV-le.

Tarand rääkis, et otsuse tegi ta teatavaks improvisatsiooni korras oma esimesel välisvisiidil Helsingis, peaminister oli tol ajal Heikki Aho.

"Pressikonverentsil kargas mulle pähe, et nüüd ma teen selle piiriküsimuse avalduse. Helsingis on venelaste kõrvad alati iga ukse praegu vahel ja siis nad kuulevad kohe. Saatkond oli seal ka hiiglasuur. Ja Eestimaalt oli teada, et enamik rahvast - 63 protsenti saab sellest aru ja mingi vastuseisu sellele ei teki. Ja siis ei vajanud ma tookord mingit valitsuse otsust, vaid tegin selle teatavaks," rääkis Tarand.

"Ma tegin teatavaks, et me oleme nõus selle Nõukogude ajal pärast Teist maailmasõda tehtud piiriga. Mulle tundus, et territoriaalsed pretensioonid Venemaa vastu ajavad meie asja ainult hullemaks," lisas ta.

Tarand tunnistas, et hiljem tõi see otsus ka vastuseisu. "Muidugi oli seal hilisem vastuseis ilmne ja paljud setud kaotasid seal maaomandit, aga minu argument selle peale oli ja jääb selliseks, et me kaotasime kõik 50 aasta jooksul väga palju - kes ise, kes venna, väga harva on eestlast, kes midagi ei kaotanud. Inimene võtab ju asja enesekeskselt ja nende maade mittesaamine põhjustas nurinaid ja põhjustab siiamaani. Praegu on piiri rajamisel uued raskused näiteks," rääkis Tarand.

Andres Tarand sai peaministriks 1994. aasta novembris ja ta jõudis niinimetatud jõulurahuvalitsuses ametis olla viis kuud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tallinna ärikinnisvara turg põhineb üüril.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume rentida, mitte osta. Investoridki soetavad vaid hea tootlusega väiksemaid äriruume väljarentimiseks, mida aga turul palju pole.

Tartu ülikooli peahoone.

Analüüs: venia legendi loeng eesti või inglise keeles?

Viimastel päevadel on tõusnud küsimus, miks peavad Tartu ülikoolis mõtteloo professoriks kandideerijad oma kandideerimise eelduseks oleva venia legendi loengu inglise keeles. On ju tegu siiski rahvusülikooliga, mis peaks seisma hea eesti keele ja kultuuri säilimise eest.

Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: