Tarand: tundus, et territoriaalsed pretensioonid Venemaa vastu ajavad meie asja ainult hullemaks ({{commentsTotal}})

Endine peaminister Andres Tarand ütles, et tema ametis olles oli üks olulisemaid otsuseid teatamine, et valitsusel ei ole Venemaa vastu territoriaalseid pretensioone ja Teise maailmasõja järgsete piiridega ollakse nõus.

"Mulle tundus, et territoriaalsed pretensioonid Venemaa vastu ajavad meie asja ainult hullemaks," ütles Tarand iseseisvuse taastamise aastapäevaks üles võetud intervjuus ETV-le.

Tarand rääkis, et otsuse tegi ta teatavaks improvisatsiooni korras oma esimesel välisvisiidil Helsingis, peaminister oli tol ajal Heikki Aho.

"Pressikonverentsil kargas mulle pähe, et nüüd ma teen selle piiriküsimuse avalduse. Helsingis on venelaste kõrvad alati iga ukse praegu vahel ja siis nad kuulevad kohe. Saatkond oli seal ka hiiglasuur. Ja Eestimaalt oli teada, et enamik rahvast - 63 protsenti saab sellest aru ja mingi vastuseisu sellele ei teki. Ja siis ei vajanud ma tookord mingit valitsuse otsust, vaid tegin selle teatavaks," rääkis Tarand.

"Ma tegin teatavaks, et me oleme nõus selle Nõukogude ajal pärast Teist maailmasõda tehtud piiriga. Mulle tundus, et territoriaalsed pretensioonid Venemaa vastu ajavad meie asja ainult hullemaks," lisas ta.

Tarand tunnistas, et hiljem tõi see otsus ka vastuseisu. "Muidugi oli seal hilisem vastuseis ilmne ja paljud setud kaotasid seal maaomandit, aga minu argument selle peale oli ja jääb selliseks, et me kaotasime kõik 50 aasta jooksul väga palju - kes ise, kes venna, väga harva on eestlast, kes midagi ei kaotanud. Inimene võtab ju asja enesekeskselt ja nende maade mittesaamine põhjustas nurinaid ja põhjustab siiamaani. Praegu on piiri rajamisel uued raskused näiteks," rääkis Tarand.

Andres Tarand sai peaministriks 1994. aasta novembris ja ta jõudis niinimetatud jõulurahuvalitsuses ametis olla viis kuud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: