Hollande kandideerib uueks ametiajaks, kui võiduvõimalus on tõenäoline ({{commentsTotal}})

Francois Hollande (keskel) kolmapäeval Itaalias Roomas.
Francois Hollande (keskel) kolmapäeval Itaalias Roomas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Prantsusmaa riigipea Francois Hollande ütles, et kavatseb järgmisel aastal toimuvatel presidendivalimistel uueks ametiajaks kandideerida, juhul kui näeb, et tal on võimalus võita, kaotuse korral aga lahkuks ta poliitikast.

Täna ilmunud raamatus "Eravestlused presidendiga" heidab Hollande valgust sellele, kui koormav on ja väsitav on poliitiku elu. Sellest hoolimata tunnistab ta, et soovib uueks ametiajaks kandideerida, vahendas The Local.

"Ma tean, mida tähendab veeta aastaid ilma isikliku eluta. Kuid tunnen ikkagi soovi uuesti kandideerida. See on minu isiklik tahe," kinnitas ta. "Ma ei sea aga oma nime esiplaanile, kui märgid näitavad, et see ei vii võiduni"".

12. augustil 62. sünnipäeva tähistanud Hollande lisas, et aastatel on tema vanuses teistsugune väärtus ning ka mittekandideerimine oleks omamoodi vabadus, arvestades riigipeaameti koormat.

Hollande'i populaarsus on Prantsusmaal ajalooliselt madal, peapõhjuseks kõrge töötuse määr ja riiki raputanud terrorirünnakud.

Tuleval aastal on Prantsusmaal nii presidendivalimised, mille kaks vooru toimuvad vastavalt 23. aprillil ja 7. mail, kui ka rahvusassamblee valimised 11. ja 18. juunil.

Hollande valiti presidendiks 2012. aastal ning varem on ta lubanud, et kandideerib uuesti vaid juhul, kui suudab töötuse määra arvestatavalt vähendada.

Uuringufirma Elabe 4. augustil avaldatud arvamusküsitluse tulemuste kohaselt usub vaid 17 protsenti valijaist, et Hollande suudab riigi probleemid lahendada.

Toimetaja: Karin Koppel



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: