Hollande kandideerib uueks ametiajaks, kui võiduvõimalus on tõenäoline ({{commentsTotal}})

Francois Hollande (keskel) kolmapäeval Itaalias Roomas.
Francois Hollande (keskel) kolmapäeval Itaalias Roomas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Prantsusmaa riigipea Francois Hollande ütles, et kavatseb järgmisel aastal toimuvatel presidendivalimistel uueks ametiajaks kandideerida, juhul kui näeb, et tal on võimalus võita, kaotuse korral aga lahkuks ta poliitikast.

Täna ilmunud raamatus "Eravestlused presidendiga" heidab Hollande valgust sellele, kui koormav on ja väsitav on poliitiku elu. Sellest hoolimata tunnistab ta, et soovib uueks ametiajaks kandideerida, vahendas The Local.

"Ma tean, mida tähendab veeta aastaid ilma isikliku eluta. Kuid tunnen ikkagi soovi uuesti kandideerida. See on minu isiklik tahe," kinnitas ta. "Ma ei sea aga oma nime esiplaanile, kui märgid näitavad, et see ei vii võiduni"".

12. augustil 62. sünnipäeva tähistanud Hollande lisas, et aastatel on tema vanuses teistsugune väärtus ning ka mittekandideerimine oleks omamoodi vabadus, arvestades riigipeaameti koormat.

Hollande'i populaarsus on Prantsusmaal ajalooliselt madal, peapõhjuseks kõrge töötuse määr ja riiki raputanud terrorirünnakud.

Tuleval aastal on Prantsusmaal nii presidendivalimised, mille kaks vooru toimuvad vastavalt 23. aprillil ja 7. mail, kui ka rahvusassamblee valimised 11. ja 18. juunil.

Hollande valiti presidendiks 2012. aastal ning varem on ta lubanud, et kandideerib uuesti vaid juhul, kui suudab töötuse määra arvestatavalt vähendada.

Uuringufirma Elabe 4. augustil avaldatud arvamusküsitluse tulemuste kohaselt usub vaid 17 protsenti valijaist, et Hollande suudab riigi probleemid lahendada.

Toimetaja: Karin Koppel



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema