Siim Kallas esitas Reformierakonna juhatusele oma presidendiplatvormi ({{commentsTotal}})

Reformierakonna juhatus presidendikandidaadi küsimust arutamas.
Reformierakonna juhatus presidendikandidaadi küsimust arutamas. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Reedel kogunenud Reformierakonna juhatus sai ülevaate, kuidas on läinud presidendikandidaat Siim Kallasel toetuse kogumine teistelt parlamendierakondadelt. Siim Kallas tutvustas erakonna juhatusele oma platvormi, mida arutatakse läbirääkimistel teiste parlamendierakondadega.

Kallas toob platvormis esile presidendile vajalikud omadused ja erinevad rollid, sealhulgas on president Eesti riigi ja ühiskonna strateegilise arengu mõtestaja ning soodustab erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide lõimumist.

Kallase sõnul on teiste erakondade poolt antud positiivseid signaale koostöö võimalikkuseks aga mingeid kindlaid lubadusi ega siduvaid kokkuleppeid praeguse seisuga ei ole.

ERR-i uudisteportaal avaldam Kallase presidendiplatvormi muutmata kujul:

Presidendi Platvorm

President toetab Riigikogu kui põhiseaduslikku institutsiooni ja teeb kõik tema autoriteedi suurendamiseks riigi juhtimises.

President toetab erakondlikku demokraatiat. See ei tähenda ühegi erakonna eelistamist ega vabastamist kriitikast.

President toetab ja tähtsustab omavalitsusi, mõistes, et Eesti Vabariigi sünnilugu tugines eeskätt omavalitsuslikule fenomenile.

President väärtustab Eesti riikluse kaasajastamist põhiseaduse preambulas sätestatud rahvuslike huvide järgimiseks pikas perspektiivis.

Presidendi uks on alati avatud kõikide poliitiliste erakondade esindajatele, omavalitsustegelastele, kodanikuühiskonna esindajatele. Kriitiliste probleemide lahendamiseks otsib president poliitiliste ja ühiskondlike jõudude konsensust.

President toetab Euroopa Liitu ja teeb kõik võimaliku selle liidu tugevdamiseks, kartmata võtta liidrirolli ka üle-euroopaliste probleemide sõnastamisel ja lahenduste pakkumisel.

President soodustab erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide lõimumist, käsitledes erinevate ühiskonnas eksisteerivate lõhede ületamist julgeoleku tugevdamise olulise meetmena.

President toetab liitlassuhet NATOga ja teeb kõik selle liidu tugevdamiseks.

President arendab heanaaberlikke suhteid naabritega, sealhulgas Venemaaga. Presidendi sammud suhetes Venemaaga on kooskõlas Euroopa Liidu ja NATO Venemaa-poliitikaga.

President saadab Riigikogule tagasi arutamiseks põhiseadusega vastuolus olevad seadused, pöörates eriti tähelepanu seadustele,

  • mis kitsendavad kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumist
  • mis on suunatud eraettevõtluse võimaluste kitsendamisele
  • mis tekitavad tõrjutust ühiskonnas (etnilised rühmad, ääremaad, sotsiaalsed grupid)
  • mis ei soodusta kodanike algatusvõimet, töökust ja kohusetunnet

President toetab Eesti välismaalaste ja kodakondsuspoliitika kaasajastamist.

President annab Vabariigi Valitsuse moodustamise õiguse isikule, esimeses järjekorras Riigikogu valimised võitnud erakonna peaministrikandidaadile.

President on Eesti riigi ja ühiskonna strateegilise arengu mõtestaja, pakkudes intellektuaalselt kõrgel tasemel ettepanekuid ühiskondlikuks debatiks kõikidel tasanditel, sealhulgas ja eriti Riigikogu tasandil.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema