Siim Kallas esitas Reformierakonna juhatusele oma presidendiplatvormi ({{commentsTotal}})

Reformierakonna juhatus presidendikandidaadi küsimust arutamas.
Reformierakonna juhatus presidendikandidaadi küsimust arutamas. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Reedel kogunenud Reformierakonna juhatus sai ülevaate, kuidas on läinud presidendikandidaat Siim Kallasel toetuse kogumine teistelt parlamendierakondadelt. Siim Kallas tutvustas erakonna juhatusele oma platvormi, mida arutatakse läbirääkimistel teiste parlamendierakondadega.

Kallas toob platvormis esile presidendile vajalikud omadused ja erinevad rollid, sealhulgas on president Eesti riigi ja ühiskonna strateegilise arengu mõtestaja ning soodustab erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide lõimumist.

Kallase sõnul on teiste erakondade poolt antud positiivseid signaale koostöö võimalikkuseks aga mingeid kindlaid lubadusi ega siduvaid kokkuleppeid praeguse seisuga ei ole.

ERR-i uudisteportaal avaldam Kallase presidendiplatvormi muutmata kujul:

Presidendi Platvorm

President toetab Riigikogu kui põhiseaduslikku institutsiooni ja teeb kõik tema autoriteedi suurendamiseks riigi juhtimises.

President toetab erakondlikku demokraatiat. See ei tähenda ühegi erakonna eelistamist ega vabastamist kriitikast.

President toetab ja tähtsustab omavalitsusi, mõistes, et Eesti Vabariigi sünnilugu tugines eeskätt omavalitsuslikule fenomenile.

President väärtustab Eesti riikluse kaasajastamist põhiseaduse preambulas sätestatud rahvuslike huvide järgimiseks pikas perspektiivis.

Presidendi uks on alati avatud kõikide poliitiliste erakondade esindajatele, omavalitsustegelastele, kodanikuühiskonna esindajatele. Kriitiliste probleemide lahendamiseks otsib president poliitiliste ja ühiskondlike jõudude konsensust.

President toetab Euroopa Liitu ja teeb kõik võimaliku selle liidu tugevdamiseks, kartmata võtta liidrirolli ka üle-euroopaliste probleemide sõnastamisel ja lahenduste pakkumisel.

President soodustab erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide lõimumist, käsitledes erinevate ühiskonnas eksisteerivate lõhede ületamist julgeoleku tugevdamise olulise meetmena.

President toetab liitlassuhet NATOga ja teeb kõik selle liidu tugevdamiseks.

President arendab heanaaberlikke suhteid naabritega, sealhulgas Venemaaga. Presidendi sammud suhetes Venemaaga on kooskõlas Euroopa Liidu ja NATO Venemaa-poliitikaga.

President saadab Riigikogule tagasi arutamiseks põhiseadusega vastuolus olevad seadused, pöörates eriti tähelepanu seadustele,

  • mis kitsendavad kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumist
  • mis on suunatud eraettevõtluse võimaluste kitsendamisele
  • mis tekitavad tõrjutust ühiskonnas (etnilised rühmad, ääremaad, sotsiaalsed grupid)
  • mis ei soodusta kodanike algatusvõimet, töökust ja kohusetunnet

President toetab Eesti välismaalaste ja kodakondsuspoliitika kaasajastamist.

President annab Vabariigi Valitsuse moodustamise õiguse isikule, esimeses järjekorras Riigikogu valimised võitnud erakonna peaministrikandidaadile.

President on Eesti riigi ja ühiskonna strateegilise arengu mõtestaja, pakkudes intellektuaalselt kõrgel tasemel ettepanekuid ühiskondlikuks debatiks kõikidel tasanditel, sealhulgas ja eriti Riigikogu tasandil.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: