Riik tahab piirata invakaartide väärkasutust ({{commentsTotal}})

{{1471597231000 | amCalendar}}

Majandusministeeriumis välja töötatud liiklusseaduse muudatuste jõustumisel kaob muu hulgas võimalus kasutada juhil parkimiseks invakaarti siis, kui liikumispuudega inimest ennast kaasas pole.

Praegu seaduses sõnastatud pimeda või puudega inimese teenindamine on vaiete lahendamisel pakkunud liiga palju tõlgendamisruumi.

Liiklusseaduse praeguses käsitluses on vaietes teenindamise mõistet püütud laiendada ka juhtumitele, kui liikumispuudega või pime inimene ei asu sõidukis ning teda ei viidud kuhugi või ei toodud kuskilt.

Sellise olukorrana käsitleti näiteks liikumispuudega või pimedale inimesele ravimite või toidu toomist.

Õigusselguse tagamiseks on seadusemuudatuses mõiste „teenindamine“ asendatud sõnadega „vahetult transpordib“.

Liiklusjurist Indrek Sirk ütles intervjuus Kuku raadiole, et muudatus annab järelevalge tegijale senisest tugevama positsiooni.

"Nüüd viiakse seadus jäigaks. Kui puudega inimest parkimiskohas üldse ei ole - teda pole toodud ega viidud - siis tegelikult parkimisõigust ka ei saa," märkis Sirk.

Tänane variant oli see, et kui oli puudega inimesele vaja poest leiba tooma, võis sisuliselt panna selle märgi välja ja seadus ei keelanud seda.

Siiski rõhutas Sirk, et inimese liikumispuue ei pruugi alati paista välja. "Ta ei pea olema ilmtingimata ratastoolis või karkudel. Puue võib olla ka inimesel, kes kõnnib kahel jalal, kuid ei ole võimeline liikuma korraga pikemat vahemaad."

Vahtralehe kohustuslikkuse kaotamist Sirk ei mõista

Juba eile kõneainet pakkunud algaja juhi tunnusmärgi ehk "rohelise vahtralehe" kohustuslikkuse kaotamist Sirk ei mõista ning ta ei näe midagi halba selles, kui sellised inimesed, kel seda kogemust on vähem, on natuke ka liikluses tähistatud.

"Ei saa minagi aru sellest huvigrupist, mis on suutnud ministeeriumile selgeks teha, et märgist on rohkem kahju või kasu või et temast üldse mingit kasu pole," kommenteeris Sirk.

Kõige olulisem argument, mille ministeerium kooskõlastamisele saatetud eelnõu seletuskirjas välja tõi, on sõiduõpetuse koolituse tasemetõus.

"Vahtraleht ei ole vajalik mitte selleks, et näidata, et inimene on vähe koolitatud, vaid tegelikult koosneb sõitma õppimine kahest poolest: üks on mehaaniline seaduste pähe õppimine ja pedaalide selgeks tegemine, teine pool on eluline kogemus," ütles Sirk.

Seda, et inimene õpib liikluses viibides olukordi hindama, ohtusid ette nägema ja õigesti käituma, pole juristi hinnangul võimalik üheski koolis õpetada, see peab tulema praktilise kogemusega.

Vandeadvokaat Sirk rõhutas "Aktuaalsele kaamerale", et autojuht omandab reaalse kogemuse siiski liikluses ja algaja juht peaks olema eristatud.

"See, kui ta oma esimesed kogemused saab sellisel viisil, et ka teised autojuhid ja ka politsei saab aru, et tal on veel kogemusi vähe, siis see on ainult positiivne ja siis me oskame ka hoiduda selliste autojuhtide eest ja ka andestada vigu," märkis ta.

Piirang, mis algajale juhile kehtima jääb, on kiirusepiirnag sõita 110 km/h alal 90km/h tunnikiirusega.

"Ma tegelikult ei näe mittemingisugust põhjust, miks ta peaks sõitma 20 km/h aeglasemalt, jäädes ju niiviisi ka teistele jalgu. Ja kui me ka võtame ära kohustuse kasutada algaja juhi tunnusmärki, siis võib see ka arusaamatuks jääda teistele liiklejatele," nentis Sirk.

Toimetaja: Priit Luts, Liisu Lass, Laur Viirand



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: