Riik tahab piirata invakaartide väärkasutust ({{commentsTotal}})

{{1471597231000 | amCalendar}}

Majandusministeeriumis välja töötatud liiklusseaduse muudatuste jõustumisel kaob muu hulgas võimalus kasutada juhil parkimiseks invakaarti siis, kui liikumispuudega inimest ennast kaasas pole.

Praegu seaduses sõnastatud pimeda või puudega inimese teenindamine on vaiete lahendamisel pakkunud liiga palju tõlgendamisruumi.

Liiklusseaduse praeguses käsitluses on vaietes teenindamise mõistet püütud laiendada ka juhtumitele, kui liikumispuudega või pime inimene ei asu sõidukis ning teda ei viidud kuhugi või ei toodud kuskilt.

Sellise olukorrana käsitleti näiteks liikumispuudega või pimedale inimesele ravimite või toidu toomist.

Õigusselguse tagamiseks on seadusemuudatuses mõiste „teenindamine“ asendatud sõnadega „vahetult transpordib“.

Liiklusjurist Indrek Sirk ütles intervjuus Kuku raadiole, et muudatus annab järelevalge tegijale senisest tugevama positsiooni.

"Nüüd viiakse seadus jäigaks. Kui puudega inimest parkimiskohas üldse ei ole - teda pole toodud ega viidud - siis tegelikult parkimisõigust ka ei saa," märkis Sirk.

Tänane variant oli see, et kui oli puudega inimesele vaja poest leiba tooma, võis sisuliselt panna selle märgi välja ja seadus ei keelanud seda.

Siiski rõhutas Sirk, et inimese liikumispuue ei pruugi alati paista välja. "Ta ei pea olema ilmtingimata ratastoolis või karkudel. Puue võib olla ka inimesel, kes kõnnib kahel jalal, kuid ei ole võimeline liikuma korraga pikemat vahemaad."

Vahtralehe kohustuslikkuse kaotamist Sirk ei mõista

Juba eile kõneainet pakkunud algaja juhi tunnusmärgi ehk "rohelise vahtralehe" kohustuslikkuse kaotamist Sirk ei mõista ning ta ei näe midagi halba selles, kui sellised inimesed, kel seda kogemust on vähem, on natuke ka liikluses tähistatud.

"Ei saa minagi aru sellest huvigrupist, mis on suutnud ministeeriumile selgeks teha, et märgist on rohkem kahju või kasu või et temast üldse mingit kasu pole," kommenteeris Sirk.

Kõige olulisem argument, mille ministeerium kooskõlastamisele saatetud eelnõu seletuskirjas välja tõi, on sõiduõpetuse koolituse tasemetõus.

"Vahtraleht ei ole vajalik mitte selleks, et näidata, et inimene on vähe koolitatud, vaid tegelikult koosneb sõitma õppimine kahest poolest: üks on mehaaniline seaduste pähe õppimine ja pedaalide selgeks tegemine, teine pool on eluline kogemus," ütles Sirk.

Seda, et inimene õpib liikluses viibides olukordi hindama, ohtusid ette nägema ja õigesti käituma, pole juristi hinnangul võimalik üheski koolis õpetada, see peab tulema praktilise kogemusega.

Vandeadvokaat Sirk rõhutas "Aktuaalsele kaamerale", et autojuht omandab reaalse kogemuse siiski liikluses ja algaja juht peaks olema eristatud.

"See, kui ta oma esimesed kogemused saab sellisel viisil, et ka teised autojuhid ja ka politsei saab aru, et tal on veel kogemusi vähe, siis see on ainult positiivne ja siis me oskame ka hoiduda selliste autojuhtide eest ja ka andestada vigu," märkis ta.

Piirang, mis algajale juhile kehtima jääb, on kiirusepiirnag sõita 110 km/h alal 90km/h tunnikiirusega.

"Ma tegelikult ei näe mittemingisugust põhjust, miks ta peaks sõitma 20 km/h aeglasemalt, jäädes ju niiviisi ka teistele jalgu. Ja kui me ka võtame ära kohustuse kasutada algaja juhi tunnusmärki, siis võib see ka arusaamatuks jääda teistele liiklejatele," nentis Sirk.

Toimetaja: Priit Luts, Liisu Lass, Laur Viirand



UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.