ÜRO tunnistas oma rolli Haiti koolerapuhangus ({{commentsTotal}})

Patsiendid Haitil Port-au-Prince'i kooleraravikeskuses.
Patsiendid Haitil Port-au-Prince'i kooleraravikeskuses. Autor: Reuters/Scanpix

ÜRO tunnistas, et neil oli oma osa koolerapuhangu tekkimises Haitil 2010. aastal, millest alates on see haigus seal nõudnud umbes 10 000 inimese elu.

Teaduslikud uuringud on näidanud, et ÜRO nepaallastest töötajad olid nakkuse allikaks, kuid seni on ÜRO oma seost eitanud, vahendas BBC.

New York Times kirjutas aga ÜRO konfidentsiaalsest siseraportist, milles öeldakse, et ilma ÜRO tegevuseta ei oleks epideemia puhkenud. Raporti saatis ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile eelmisel nädalal New Yorgi ülikooli juuraprofessor, kes konsulteerib organisatsiooni inimõiguste teemadel.

Ban Ki-mooni pressiesindaja Farhan Haq ütles eile, et ÜRO on viimase aasta jooksul mõistnud, et mis puudutab nende seotust puhangu tekkega ja koolerast mõjutatute kannatustega, tuleb organisatsioonil palju enam ära teha. Samas kordas Haq, et ÜRO positsioon diplomaatilise puutumatuse ja võimalike kompensatsioonide osas pole muutunud.

Nimelt leiab ÜRO, et diplomaatiline puutumatus kaitseb neid ohvrite perede võimalike kompentsatsiooninõuete eest.

Haiti koolerapuhangut seostatakse ÜRO baasi kanalisatsioonilekkega, kust saastunud vesi jõudis lähedal asuvasse jõkke. Kuni 2010. aasta puhanguni ei olnud Haitil sajandi vältel koolerat esinenud.

Kui koolerabakter juba veevarustusse jõuab, on seda väga keeruline peatada, eriti Haiti-suguses riigis, kus peaegu pole tõhusat heitveepuhastussüsteemi.

Toimetaja: Karin Koppel



UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.