Saksamaa tõrjub Kreeka taotlust arutada sõjareparatsioone ({{commentsTotal}})

Liidukantsler Angela Merkel (vasakul) ja valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert.
Liidukantsler Angela Merkel (vasakul) ja valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Berliin kordas neljapäeval seisukohta, et Saksamaa ei kavatse tulla vastu Kreeka püüdlustele saada Saksamaalt Teise maailmasõja-aegse okupatsiooni eest sõjareparatsioone.

Valitsuse pressiesindaja Steffen Seiberti sõnul on Berliini seisukoht reparatsioonide küsimuses väga selge.

"Saksamaa reparatsioonide küsimuses on jõutud otsustava lahenduseni nii õiguslikult kui ka poliitiliselt," märkis ta.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras tõotas teisipäeval läbi käia kõik diplomaatilised ja vajadusel ka õiguslikud teed, et saada Saksamaalt reparatsioone. Valitsusjuht ärgitas riiki, mis on Kreeka võlaprogrammi põhirahastaja, alustama selles küsimuses kõnelusi.

Kreeka parlamendikomitee koostas hiljuti sõjareparatsioonidest raporti. Seda pole avalikustatud, kuid Kreeka meedia sõnul on selles sätestatud reparatsioonide summa 300-400 miljardit eurot.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: AP-BNS



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: