Corbyn keeldub kinnitamast NATO artikkel viie rakendamist ({{commentsTotal}})

Jeremy Corbyn
Jeremy Corbyn Autor/allikas: Neil Hall/Reuters/Scanpix

Briti opositsioonilise Leiboristliku Partei esimees Jeremy Corbyn keeldus eilsel valimisdebatil ütlemast, kas tema kaitseks Venemaa sissetungi korral liitlasena teist NATO riiki, vahendas uudisteagentuur Reuters.

Corbynilt küsiti Birminghamis erakonna liidrikandidaatide väitluse ajal mitu korda, kas ta toetaks NATO kollektiivkaitse põhimõtet, mis ütleb, et rünnak ühele alliansi liikmesriigile tähendab rünnakut kõigile liikmetele.

Leiboristide esimees keeldus kinnitamast, et võimul olles lähtuks ta sellest põhimõttest. Selle asemel rõhutas ta diplomaatiliste lahenduste vajalikkust ja ütles, et tema eesmärgiks on maailm, kus sõtta ei ole vaja minna.

"Esmajoones tuleks muidugi püüda selle poole, et midagi niisugust ei juhtuks, tuleks luua Venemaaga hea dialoog ja nõuda neilt piiride austamist ja toetada neid selles," ütles Corbyn.

Tema sõnul tuleks saavutada Venemaa ja Ukraina, aga ka kõigi teiste Venemaaga külgnevate Ida-Euroopa piiride demilitariseerimine.

Corbyni jalgealune leiboristide juhina lõi kõikuma 23. juuni referendumiga Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumiseks. Tema konkurendiks parteijuhi kohale on tõusnud parlamendiliige Owen Smith.

Smith ütles Birminghamis otse, et tema läheks liitlasriigile appi.

Corbyn on varem toetanud ka Suurbritannia NATO-st lahkumist, ehkki viimasel ajal on tema nägemuses pigem piiratud roll alliansis.

Leiboristide esimehevalimiste tulemused peaksid teatavaks saama 24. septembril.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



Tallinna ärikinnisvara turg põhineb üüril.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume rentida, mitte osta. Investoridki soetavad vaid hea tootlusega väiksemaid äriruume väljarentimiseks, mida aga turul palju pole.

Tartu ülikooli peahoone.

Analüüs: venia legendi loeng eesti või inglise keeles?

Viimastel päevadel on tõusnud küsimus, miks peavad Tartu ülikoolis mõtteloo professoriks kandideerijad oma kandideerimise eelduseks oleva venia legendi loengu inglise keeles. On ju tegu siiski rahvusülikooliga, mis peaks seisma hea eesti keele ja kultuuri säilimise eest.

Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: