Uudistepäeva kokkuvõte 19. augustil: Merkeli visiidist Tallinna, invakaartide väärkasutamisest ja Corbyni põiklemisest ({{commentsTotal}})

Siin on valik uudiseid, mis on tänast uudistepäeva ERR.ee portaalis kujundanud.

Angela Merkel tuleb järgmisel nädalal Tallinna

Saksamaa kantsler Angela Merkel teeb 24.–25. augustil Eestisse visiidi. Kahepäevase visiidi kavas on kohtumine peaminister Taavi Rõivasega Stenbocki majas, president Toomas Hendrik Ilvesega Kadriorus ning e-Eesti esitluskeskuse külastamine Ülemiste City-s.

Päevakavas on ka kõne, kus nimetatakse Eestit digitaalvaldkonna teerajajaks ja eeskujuks. Samuti annab Merkel koos Rõivasega Tallinnas pressikonverentsi.
Rõivas on Merkelit juba mitu korda Eestisse visiidile kutsunud.

"Saksamaa on Eesti jaoks väga tähtis sõber, liitlane ja koostööpartner, mistõttu on liidukantsler Angela Merkeli otsus Eestit külastada märgilise tähendusega," ütles Taavi Rõivas valitsuse pressibüroo vahendusel.

"Kuna juba septembri keskel toimub Bratislavas Euroopa Liidu liidrite tippkohtumine, siis kindlasti on meie kohtumise peateema Euroopa Liidu tulevik. Põhimõttelised küsimused – kuhu Euroopa läheb, millised on need väärtused, mida me hoiame ja kaitseme, ning valikud, mida me peame lähiajal langetama tugeva ja toimiva ühenduse nimel," rääkis Rõivas. "Seetõttu on loomulikult fookuses ka Brexit, Euroopa julgeolek ja olukord Euroopa Liidu naabruses."

Viimati käis Saksa liidukantsler Eestis 2008. aastal.

 

Riik tahab piirata invakaartide väärkasutust

Majandusministeeriumi välja töötatud liiklusseaduse muudatuste jõustumisel kaob juhil võimalus kasutada parkimiseks invakaarti siis, kui liikumispuudega inimest ennast kaasas ei ole.

Praegu seaduses sõnastatud pimeda või puudega inimese teenindamise mõiste on andnud liiga palju tõlgendamisruumi. Vaiete lahendamisel on mõistet püütud laiendada ka juhtumitele, kus liikumispuudega või pime inimene ei asu sõidukis ning teda ei viidud kuhugi või ei toodud kuskilt.
Õigusselguse tagamiseks on seadusemuudatuses mõiste „teenindamine“ asendatud sõnadega „vahetult transpordib“.

Liiklusjurist Indrek Sirk ütles intervjuus Kuku raadiole, et muudatus annab järelevalge tegijale senisest tugevama positsiooni.

"Nüüd viiakse seadus jäigaks. Kui puudega inimest parkimiskohas üldse ei ole - teda pole toodud ega viidud - siis tegelikult parkimisõigust ka ei saa," märkis Sirk.

Tänane variant oli see, et kui oli puudega inimesele vaja poest leiba tooma, võis sisuliselt panna selle märgi välja ja seadus ei keelanud seda.

Siiski rõhutas Sirk, et inimese liikumispuue ei pruugi alati paista välja. "Ta ei pea olema ilmtingimata ratastoolis või karkudel. Puue võib olla ka inimesel, kes kõnnib kahel jalal, kuid ei ole võimeline liikuma korraga pikemat vahemaad."

 

Corbyn keeldub kinnitamast NATO artikkel 5 rakendamist

Briti Leiboristliku Partei esimees Jeremy Corbyn keeldus eilsel valimisdebatil ütlemast, kas tema kaitseks Venemaa sissetungi korral liitlasena teist NATO riiki.
Corbynilt küsiti mitu korda, kas ta toetaks NATO kollektiivkaitse põhimõtet, mille järgi tähendab rünnak ühele alliansi liikmesriigile rünnakut kõigile liikmetele.
Leiboristide esimees keeldus kinnitamast, et võimul olles lähtuks ta sellest põhimõttest.

Selle asemel rõhutas ta diplomaatiliste lahenduste vajalikkust ning Venemaaga hea dialoogi loomist. "Esmajoones tuleks muidugi püüda selle poole, et midagi niisugust ei juhtuks, tuleks luua Venemaaga hea dialoog ja nõuda neilt piiride austamist ja toetada neid selles," ütles Corbyn.

Tema sõnul tuleks saavutada Venemaa ja Ukraina, aga ka kõigi teiste Venemaaga külgnevate Ida-Euroopa piiride demilitariseerimine.

Corbyni jalgealune leiboristide juhina lõi kõikuma 23. juuni referendumiga Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumiseks. Tema konkurendiks parteijuhi kohale on tõusnud parlamendiliige Owen Smith.

Smith ütles Birminghamis otse, et tema läheks liitlasriigile appi. 

 

Ilmateade: Ida-Eesti elanikud peavad homme vihmavarjud välja otsima

Homme tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma. Hommikul on paiguti udu. Tuul pöördub läänekaarde 2-8 m/s. Õhutemperatuur on 18..23°C.

Allikmaa teavitas ringhäälingunõukogu oma kandideerimisest Kulka juhiks

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimees Margus Allikmaa teatas reedel ringhäälingunõukogu koosolekul, et kandideerib Eesti Kultuurkapitali juhi kohale.
Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Agu Uudelepp ütles ERR-i uudisteportaalile, et kui Allikmaa osutub Kulka juhi kohale valituks, siis korraldab nõukogu konkursi uue ERR-i juhatuse esimehe leidmiseks.

Allikmaa volitused ERR- juhatuse esimehe kohal kehtivad järgmise aasta maini.

Kultuurkapitali juhataja ametikohale laekus 24 avaldust. Kultuurkapitali nõukogu valis nende seast välja viis kandidaati, kes kutsutakse 22. augustil toimuvale vestlusvoorule. Allikmaa on viie väljavalitu seas.

 

TS Laevad pole Leigri ülevõtmist veel alustanud

Kui veel mõni päev tagasi kinnitas TS Laevade juht Kaido Padar, et Leigrit plaanitakse hakata üle võtma sel nädalal, siis tänase päeva seisuga seda tegema pole hakatud. "Leigril käib täna veel töö," kinnitas Padar ERR-ile. "Kuna laev üle võetakse ja millal ta Eesti poole tulema hakkab, ütleme siis, kui see 110% kindel on. Ei tahaks avalikkuse ootusi ja lootusi liialt tõsta," põhjendas ta.

Ka sobivaid aluseid ei ole hilinevate praamide asenduseks veel leitud.

"Kaupleme erinevate ettevõtetega. Hind ja kõik tingimused peavad sobima," ütles Padar. Mis suurusjärgus hinnast jutt käib, Padar ei kommenteerinud.

Toimetaja: Marju Himma, Merit Maarits, Allan Rajavee

Allikas: ERR



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: