Elb-Linki juht tunnistas, et kiirelt Saksa turule tulles tehti vigu ({{commentsTotal}})

Elb-Linki praamiliini avamine 2015. aasta 19. augustil.
Elb-Linki praamiliini avamine 2015. aasta 19. augustil. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Saksamaal kriitika alla sattunud firma Elb-Link, mis tegutseb Saaremaa Laevakompaniile kuuluvate praamlaevadega Brunsbütteli ja Cuxhaveni vahel, andis täna pressiteates ülevaate oma olukorrast ja edasistest plaanidest. Ettevõtte juht Christian Schulz andis ka ringhäälingule NDR intervjuu, milles tunnistas, et kiirkorras turule tulles tehti vigu, kuid tuleviku asjus oli ta siiski optimistlik.

Saaremaa Laevakompanii (SLK) tütarettevõte Elb-Link alustas 2015. aasta augustis Saksamaal Elbe jõel liinireise Cuxhaveni ja Brunsbütteli vahel. Liinil hakkasid sõitma seni Kuivastu-Virtsu vahel sõitnud parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa, uute nimedega vastavalt Anne-Marie ja Grete.

Samas oli teada, et samal praamiliinil olid teised vedajad raskustesse sattunud ja loobunud.

Elb-Linki tänasest pressiteatest tuleb välja näiteks see, et kuna Saaremaa Laevakompanii ei saanud laevade jaoks pakkuda täiskoosseisus meeskondi, tuli vajalikke meeskonna liikmeid väljast sisse osta. Sellise teenuse kasutamine oli aga kallis ning esimesel tegutsemisaastal kulus selleks umbes 400 000 eurot.

Lisaks olid praamlaevad mingil põhjusel arvel kui avamere laevad, mis aga tähendas, et nende eest tuli Saksamaal rohkem makse maksta - seetõttu kulus 130 000 eurot.

Elb-Linki finantsseis on järgmine: kahjum on 1,41 miljonit eurot, ettevõttel on vara 1,57 miljoni väärtuses ning võlgu ollakse 943 000 eurot. Võlg ei ole seotud näiteks palkade või maksude maksmisega.

Ühe aasta jooksul sõitis laevaliiniga 440 000 reisijat, 74 000 sõiduautot ja 13 000 veoautot.

Praamlaevadel veetakse üha rohkem kaubaveokeid ning trend olevat positiivne - kui varem veeti päevas 15-20 veoautot, siis nüüd 70-80 veokit.

Lisaks põhitegevusele üritab ettevõte teenida ka reisijatele meelelahutust ja teenuseid pakkudes - näiteks restoranide jne. abil.

Kokkuvõtlikult peab firma oma olukorda keeruliseks, kuid üldiselt siiski positiivseks.

Schulz: kiirelt tegutsedes ei saa pakkumisi alati valida

Avalik-õigusliku ringhäälingu Norddeutscher Rundfunk (NDR) ajakirjanik Jan Müller-Tischer tegi raadiointervjuu ka Elb-Linki juhi Christian Schulziga, mille ERR järgnevalt ka avaldab:

Milline on olukord nüüd, pärast aasta möödumist? Millistest arvudest me räägime? Kas on tõsi, et esialgne kahjum on väga suur?

Kahjum oli natuke suurem kui me ootasime. Meil oli ootamatuid kulutusi, kuid samas pole esialgne kahjum siiski väljapool mõistlikke piire. Pärast aasta möödumist on meie tulemused endiselt tõusuteel, tasapisi jõuame olukorrani, mis lubab loota kasumlikku tegevust. Loomulikult me ootame, et see trend jätkub, kuigi me oleme aktiivsest hooajast väljumas. Kuid me oleme veendunud, et arvestades mahtusid, jõuame me enam-vähem mõistliku tulemuseni ka väljaspool hooaega.

Üks aasta on möödunud. Te mainisite kaheaastast perioodi. Mida see tähendab?

See on see aeg, pärast mida me vaatame tagasi ja jõuame selgusele, kas me saame ka pikemas perspektiivis tegutseda. Me ei saa seda öelda ainult ühe aasta tulemuste põhjal. Ma ei ütleks ka, et me saame seda ka pärast kaht aastat öelda, vähemalt mitte täpselt...

Te ütlesite varem, et mõned asjad on läinud valesti. Kas te saaksite täpsustada?

Jah, nagu ma ütlesin, mõned asjad läksid valesti. Alguses kasutasime me väljaspoolt palgatud kapteneid ja tüürimehi, mis ei olnud vajalik ja mis läks meile palju raha maksma. Me pidime liini kiiresti käima saama, mis tõi kaasa kulutusi, et seda üldse teoks teha. Meil kulus selle teostamiseks aega märtsist augustini. Sellises olukorras ei saa alati valida pakkumisi, see peaks igaühele selge olema.

Kõik toimus väga kiiresti. Te ütlesite ka midagi parvlaevade kohta - et nad pole nii kiired nagu te eeldasite?

Jah, laevad pole nii kiired kui me arvestasime ja samuti mitte nii kiired kui dokumendid väitsid. Põhjusi võib olla mitmeid - me oletame, et see on seotud täielikult automatiseeritud mootorite seadistamisega. Samuti tuleb meil läbida varem plaanitust pikem teekond, umbes poolteist meremiili rohkem, mis läheb meile samuti aega maksma.

Ning mida te teete praegu, te mainisite turundust? Kas te saaksite kokkuvõtte teha?

Jah, me tahame saada tööle uue broneerimissüsteemi, eriti meie äriklientide jaoks. Me peame selles küsimuses praegu läbirääkimisi ja see saab peagi valmis. See annab võimaluse korralikuks broneerimissüsteemiks, mis töötab igapäevaselt ja ööpäevaringselt. Meil on vaja rohkem turundust teha. Käia rohkem kaubandusmessidel. Saada kontakti kaubavedajatega. Nad on praegu põhja poole liikumas, varem olid nad peamiselt Beneluxi riikides.

Toimetaja: Dario Cavegn, Laur Viirand



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema