Kapo direktor: Kremli-meelne ekstremism on Eesti omariiklusele ohtlikum kui islamiäärmuslus ({{commentsTotal}})

Kremli-meelne äärmuslus on Eesti omariikluse seisukohalt praegu kõige ohtlikum ekstremismi haru, muu hulgas ohtlikum kui islamiäärmuslus, leiab kaitsepolitsei Lõuna osakonna direktor Janek Järva. Mis aga paremäärmuslusse puutub, siis paari viimase aastaga on Eestis pinnale kerkinud täiesti uued tegelased ning ”staažikad skinheedid” on täielikult pildilt kadunud.

Kui sissejuhatuseks püüda suhteliselt lihtsakoeliselt määratleda, mis üldse on äärmuslus, siis võib öelda, et see on radikaliseerumise lõpp-produkt. Terrorism on selles kontekstis on ainult vahend äärmusluse käes.

Äärmusluse võib jagada kaheks: selline, mis kasutab või võib kasutada oma eesmärkide saavutamiseks vägivalda ja selline, mis ei kasuta. Enamus äärmuslasi tegelikult ei kasuta vägivalda, ainult osa neist otsustab seda teha.

Võib siis öelda, et kõik terroristid on äärmuslased, aga kõik äärmuslased ei ole terroristid.

Radikaliseerumise ärahoidmise nimel koogutamine pole õige

Äärmusluse kasvu põhjustele vaadates on üks asi kindel: kui kusagil tekib pinge, siis tekib ka vastupinge. Kui me räägime ühest küljest islamiäärmuslastest ja teisest küljest sellest, mis Euroopas kohalike inimeste seas toimub, siis võib öelda, et pinge kasvab mõlemalt poolt.

Ka kriminoloogias on üldiselt teada, et kui ühiskonnas toimuvad suured murrangud, tõuseb kuritegevus kohe. Täpselt samamoodi on sellega: kui ühiskonnas on mingi pinge, kasvab ka mingil määral äärmuslus.

Minu kogemus nii äärmuslastega kokku puutumise kui ka erialakirjanduse põhjal on see, et kõik saab ikkagi alguse inimesest, indiviidist. Kõik algab sellest, kuidas me oma peas asjad korda mõtleme. Või ei mõtle.

Ühes otsas on indiviid ja teises otsas on ühiskond ja kui nende vahel on mingi tõrge, mingi katalüsaator, siis võib alata radikaliseerumisprotsess, mis võib lõppeda äärmuslusega. Alguse saab radikaliseerumine aga tihtipeale mingist juhtumist, mida erialakirjanduses nimetatakse päästiksündmuseks. Hea näide sellisest sündmusest Muhamedi kujutanud koomiksite avaldamine Taanis – seal elas hulk inimesi, kes võib-olla olid juba altid radikaliseeruma, aga ei olnud ühtki päästiksündmust, mis seda oleks käivitanud. Koomiksite juhtum oli aga päästiksündmus ja terve hulk inimesi tõenäoliselt radikaliseerus.

Siin jookseb ka veelahe eriteenistusliku lähenemise ja teaduspõhise lähenemise vahel. Teadlased ütlevad, et vaadake, kui paljud samasugustes sotsiaalsetes ja ühiskondlikes positsioonides olevad inimesed siiski ei radikaliseeru. Eriteenistused jällegi ütlevad, et tore, aga meil ei ole aega vaadata kõiki neid, kes ei radikaliseeru, me peame jälgima kõiki neid, kes potentsiaalselt radikaliseeruvad.

Kas Lääne ühiskonnad peaks siis potentsiaalsete radikaliseerumiste ärahoidmiseks kuidagi eriti vagusi, potentsiaalsete äärmuslaste meele järgi olema? Ma arvan, et me annaksime sellisel juhul midagi väga olulist endast ära. See ei ole õige.

Paremäärmuslike vaadetega pensionäriprouad

Kui üldiselt jaguneb äärmuslus Euroopas parem- ja vasakäärmusluseks ning islamiäärmusluseks, siis Eestis võib siia lisada ka n-ö Moskva-meelse äärmusluse. Eestis klassikalist vasakäärmuslust ei ole, küll aga on Kremli-meelsed isikud, keda võib äärmuslasteks nimetada. Lisaks neile eksisteerivad grupid ja inimesed, keda mingite tunnuste alusel võib liigitada ka paremäärmuslasteks.

Need tunnused ei ole välimusega seotud, vaid ikka sisulised – kuidas sa käitud, mida sa suust välja ajad, keda sa vaenad, keda pooldad.

Kusjuures viimase aasta jooksul on hakanud silma torkama – ja see on tõenäoliselt seotud immigratsioonisurvega –, et on tekkinud täiesti uued näod, kes veel paar aastat tagasi üldse n-ö pildil ei olnud ja on nüüd nagu maa alt välja ilmunud. ”Staažikad” ennast skinhead’ideks nimetavad inimesed on aga omakorda kuhugi täiesti kadunud.

See paneb mõtlema, kas need varasemad [skinhead’ide] grupeeringud ei olnud lihtsalt üks alakultuur, nagu on punkarid jt. Eestis pole neil ju tegelikult olnud tõelist vihaobjekti – mida sa vaenad, kui pole kedagi vaenata.

Aga nende uute nägude esilekerkimine on loomulik nähtus, mis on seotud sellesama eelmainitud pingega. Need inimesed on tegelikult meie endi seast. Kui Lõuna-Eestis rääkida mõne vallavalitsuse ametnikuga, aastates prouaga, siis tema juttu kuulates saab selgeks, et ta on tegelikult päris paremäärmuslike vaadetega: mitte kedagi ta siia ei taha, kõik olemasolevad [välispäritolu inimesed] tuleks minema saata ja ühtegi immigranti ei tohiks siia lasta.

See on ühiskondlikult üsna oluline asi, et inimesed saaksid aru, kust selline sisemine viha tuleb. Me ei saa seda endast välja juurida, sest meie ajalooline mälu lihtsalt on selline, et mitte millegi võõra siiatulekuga pole meile midagi head tulnud. Mõistlik on aga ennast analüüsida, saada aru, miks ma niimoodi tunnen või niimoodi mõtlen – ja siis sellest üle olla. Eks meist ole paljud üsna agressiivselt meelestatud, aga see ei tähenda, et me kellelegi kallale peame minema.

Ja teisalt tuleb mõelda ka ühiskondliku surve peale. Mida kindlasti ei tohiks teha, on lihtsalt öelda, et rahvas on loll. Ei ole. Rahval on lihtsalt mingi taju, seda taju pole mõtet naeruvääristada.

Kui aga rääkida ühiskondlikust ohust, siis see mainitud Kremli-meelne äärmuslus on Eesti riikluse seisukohalt kindlasti kõige ohtlikum nähtus. Praegu kindlasti tunduvalt ohtlikum kui näiteks islamiäärmuslus.

Käesolev artikkel põhineb Janek Järva mõtetel, mis kõlasid Paides peetud arvamusfestivali arutelus ”Äärmuslus – kas õhtumaade paratamatus?”. Arutelu on võimalik täismahus kuulata ja vaadata artikliga liidetud videost.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Arvamusfestivali arutelu



Ott TänakOtt Tänak
Tänak sai Saksamaa MM-ralli testikatsel 9. aja

Sel nädalavahetusel sõidetakse Saksamaa MM-ralli, kus stardis on ka Eesti ekipaaž Ott Tänak - Martin Järveoja (Ford). Neljapäeva hommikul sõidetud testikatsel said eestlased 9. koha.

Valge Maja poliitikastrateeg Steve Bannon.Valge Maja poliitikastrateeg Steve Bannon.
Bannoni sõnul on etnonatsionalistidest äärmuslased "kamp kloune"

Valge Maja poliitikastrateeg Steve Bannon andis intervjuu suhteliselt väiksele liberaalsele ajakirjale The American Prospect, kus tegi mitmeid avaldusi, mis on mõnevõrra vastuolus president Donald Trumpi väljaütlemistega või erinevad seisukohtadest, mida USA meedia on talle varem omistanud.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.