Tartus tegutsev MTÜ aitab Eestisse tulevatel spetsialistidel end sisse seada ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu raporti andmetel on koguni 49 protsendil Eesti ettevõtetest raskusi IKT-oskusi nõudvate ametikohtade täitmisega. Seetõttu on kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu sissetoomine üks Eesti majandusliku jätkusuutlikkuse võtmeteemasid.

Küsimusega, kuidas siia tööle tulevaid spetsialiste siin ka hoida ja end hästi tundma panna, püüab tegeleda äsja Tartus loodud MTÜ-na tegutsev rahvusvaheline maja, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Indiast pärit Tartu ülikooli magistrikraadiga Ubaier Ahmat Bhat on Tartus elanud kaks aastat. Tarkvarainsenerina töötava Ubaieri lugu võiks olla näide sellest, kuidas linn jääb ilma kõrgelt kvalifitseeritud töötajast põhjusel, mis võiks põhjus mitte olla.

Ubaier ei leidnud pärast ülikooli lõpetamist Tartus püsivat elukohta, kuna üürileandjad ei soovinud korterit välismaalasele üürida. Nüüd kolib Ubaier Tallinnasse. Ühena ligi kahesajast Tartumaal töötavast välismaalasest tunnistab Ubaier, et asjaajamine saaks siin olla lihtsam, kui oleks rohkem välistööjõu vajadustega tegelevaid inimesi.

"Vahel sa ei tea, kellega rääkida. See oleks suureks abiks, kui keegi teab. Suur osa informatsioonist on online'is, aga sa pead teadma, kus see asub, ja siis otsustada," rääkis Ubaier.

Ubaieri sõnul tunnevad siin elavad välismaalased tervikliku info kõrval puudust ka võimalusest veeta koos kohalikega aega. "Ma tahaksin tõesti rohkem Eestist teada ja näha, mida inimesed siin teevad, kuidas näeb välja Eesti maja. Tudengina sa seda ei näe," märkis ta.

Küsimustega, milline näeb välja Eesti maja, kuidas leida lapsele lasteaiakoht ning kuidas maksta makse, võib aidata vastata tänavu juulis Tartust tegevust alustanud rahvusvaheline maja.

Nii Tartus elavatele välismaalastele kui ka kohalikele suunatud keskus võiks selle ühe eestvedaja, Dan Pritsi sõnul toimida info- ja kultuurikeskusena.

"See on nii spetsialistidele, kes tahavad siia tulla, keda linn tegelikult vajab, ja samal ajal ka välismaalastele, kes juba siin elavad, et neil ei tuleks sellist mõtet, et võib-olla peaks välismaale minema, võib-olla peaks koju minema, võib-olla peaks Berliini minema," selgitas rahvusvahelise maja eestvedaja Dan Prits MTÜ-st Ethical Links.

Keskuse teine eestvedaja Nastja Pertšjonok ütles, et kultuurilised erinevused on reaalsus, millele peab tähelepanu pöörama. Nii on keskusel juba mõned paarikümne osalejaga üritused toimunud.

"Me oleme teinud koos kokkamist, me oleme teinud koos kanuutamist. See on inimeste kokku viimine ja võib-olla natuke teise kultuuri näitamist," sõnas ta.

Millal mittetulundusühinguna toimiv rahvusvaheline maja võiks Tartus enda maja saada, Pertšjonok veel öelda ei oska.

Toimetaja: Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: