ERR Moskvas: Venemaad ärritab USA kriitika Iraani-lendude aadressil ({{commentsTotal}})

Alates teisipäevast on Venemaa kasutanud Iraani õhuväebaasi, et sealt lähtuvate lendudega anda lööke Süürias. Nii Venemaa kui Iraan on Süüria presidendi Bashar al-Assadi kauaaegsed liitlased.

Venemaa sõnul muudab Iraani baasi kasutamine terrorismivastase operatsiooni tõhusamaks, sest Iraani baas riigi lääneosas on ISIS-e sihtmärkidele lähemal kui baas Süüria põhjaosas, kust seni lende tehti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Selle üle, kuidas Venemaa ja Iraani vaheline koostöö jätkub, käivad praegu läbirääkimised.

"Nüüd on oluline jätkata koordinatsiooni, et lahendada Süüria kriis. Konsultatsioonid on olnud kahe riigi sõjavägede, luureametite ja välisministeeriumide vahel," selgitas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Kuid samas tõusis sel nädalal esile uus küsimus, mille peale Moskvas teravalt reageeriti. USA arvates võib Venemaa rikkuda Iraani baasi kasutamisega ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni, mis keelab Iraanile sõjatehnika saatmist.

Venemaa sõnul kasutatakse aga vaid Iraani baasi, mitte ei saadeta Iraanile relvi. Ja sellised avaldused näitavad Moskva hinnangul USA katseid Venemaale võitluses terrorismiga kaikaid kodarasse visata.

"Ameeriklased alatult valetavad, sest julgeolekunõukogu resolutsioonis ei ole sõnagi sellest, et Iraani territooriumilt ei tohi lennata teiste riikide lennukid, pidades võitlust terroristidega. See on näide ka ameeriklaste kadedusest, et Venemaal on õnnestunud Iraaniga korralikud sidemed luua, neil aga mitte," väitis TASS-i sõjaväeline vaatleja Viktor Litovkin.

Vene vaatlejad usuvad samas, et Moskva ja Teherani praegune liitlassuhe on ajutine ja selle peamine eesmärk on hoida Süüria presidendi Assadi režiimi kokkuvarisemise eest.

Toimetaja: Laur Viirand



SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.