ERR Moskvas: Venemaad ärritab USA kriitika Iraani-lendude aadressil ({{commentsTotal}})

Alates teisipäevast on Venemaa kasutanud Iraani õhuväebaasi, et sealt lähtuvate lendudega anda lööke Süürias. Nii Venemaa kui Iraan on Süüria presidendi Bashar al-Assadi kauaaegsed liitlased.

Venemaa sõnul muudab Iraani baasi kasutamine terrorismivastase operatsiooni tõhusamaks, sest Iraani baas riigi lääneosas on ISIS-e sihtmärkidele lähemal kui baas Süüria põhjaosas, kust seni lende tehti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Selle üle, kuidas Venemaa ja Iraani vaheline koostöö jätkub, käivad praegu läbirääkimised.

"Nüüd on oluline jätkata koordinatsiooni, et lahendada Süüria kriis. Konsultatsioonid on olnud kahe riigi sõjavägede, luureametite ja välisministeeriumide vahel," selgitas Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Kuid samas tõusis sel nädalal esile uus küsimus, mille peale Moskvas teravalt reageeriti. USA arvates võib Venemaa rikkuda Iraani baasi kasutamisega ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni, mis keelab Iraanile sõjatehnika saatmist.

Venemaa sõnul kasutatakse aga vaid Iraani baasi, mitte ei saadeta Iraanile relvi. Ja sellised avaldused näitavad Moskva hinnangul USA katseid Venemaale võitluses terrorismiga kaikaid kodarasse visata.

"Ameeriklased alatult valetavad, sest julgeolekunõukogu resolutsioonis ei ole sõnagi sellest, et Iraani territooriumilt ei tohi lennata teiste riikide lennukid, pidades võitlust terroristidega. See on näide ka ameeriklaste kadedusest, et Venemaal on õnnestunud Iraaniga korralikud sidemed luua, neil aga mitte," väitis TASS-i sõjaväeline vaatleja Viktor Litovkin.

Vene vaatlejad usuvad samas, et Moskva ja Teherani praegune liitlassuhe on ajutine ja selle peamine eesmärk on hoida Süüria presidendi Assadi režiimi kokkuvarisemise eest.

Toimetaja: Laur Viirand



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema