NDR: Elb-Link asus vasturünnakule, aasta pärast tehakse järgmine kokkuvõte ({{commentsTotal}})

Saksamaa põhjaosa avalik-õigusliku ringhäälingu Norddeutscher Rundfunk (NDR) ajakirjanik Jan Müller-Tischer tegi täna pikema teleuudise Saaremaa Laevakompanii (SLK) tütarettevõte Elb-Link olukorrast ning nimetatud uudist sai näha ka "Aktuaalses kaameras".

"Kella üheksane praam Brunsbüttelist Cuxhavenisse on ilusa ilmaga tavaliselt täis supelsaksu teiselt poolt Elbet. Kui Grete täna otsad annab, on pardal vaid 2 veokit, 26 sõiduautot ja 146 reisijat. Seda on liiga vähe - 3 aastat tagasi ennustas üks uurimus 313 000 sõidukit aastas. Esimesel aastal vedasid mõlemad praamid aga ainult 87 000 ehk napilt kolmandiku üle," nenditakse NDR-i teleuudises.

Elb-Linkis töötab 55 inimest. Kapten Sven Haindl in üks neist. Ta on pärit Sparrieshoopist ja juhtis 7 aastat Antarktise lähistel kruiisilaeva. Nüüd juhib ta praami üle Elbe.

"See on igal juhul väljakutse! Kui tuul puhub Cuxhaveni poolt ja voolused üksteise vastu töötavad, siis triivime paarsada meetrit kõrvale ja sellistes tingimustes pole sildumine mingi lapsemäng," selgitas Grete kapten Sven Haindl.

Tegelikult peaks kapten Haindl ja tema meeskond ilma lootsita üle viima. Et aga selge polnud, kas Eesti kaptenid ise juhtida tohivad, pidid lootsid plaanitust kauem kaasa sõitma. See tõi 400 000 euro eest lisakulusid.

Mõlemad praamid pärinevad Eestist. Need võeti Saksa registris aga arvele kui avamere laevad, mitte kui siseveealused - see oli algne plaan. See läks veel 130 000 eurot lisaks maksma.

Esimene aasta tõi 1,4 miljonit eurot kahjumit.

Ettevõtte juht Christian Schulz selgitas pressikonverentsil, et Eesti omanikud on kahjumi katnud.

Ometi uurib Stade linna prokuratuur võimalikku pankrotiohtu. Elb-Link asub nüüd vasturünnakule - parema broneerimissüsteemi ja rohkema reklaamiga.

"Me oleme esindatud küll kõikidel suurtel reisimessidel, kaubamessidel küll vähem, aga lõpuks paneme rõhku pigem otsekontaktidele prahtijatega," lausus Schulz.

Aasta pärast teeb Elb-Link järgmise vahekokkuvõtte. Sven Haindl ja tema meeskond loodavad, et siis on numbrid suuremad. Siis jääb neile töö alles.

Ülevaadet Elb-Linki pressiteatest ja raadiointervjuud Schulziga saab lugeda SIIT.

Toimetaja: Laur Viirand



Saksa kantsler Angela Merkel.

ERR Berliinis: Schulz Merkeli vastu ei saa

Kui Brüsselis karjääri teinud Martin Schulz kevadel Saksa sotsiaaldemokraatide esinumbri kohale astus, tegi partei populaarsus järsu hüppe. Paljud nägid selles ettekuulutust, et Merkelil on aeg kantsleri koht vabastada.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: