Erialaliidud nõuavad ühispöördumises Reidi tee praeguse projekti peatamist ({{commentsTotal}})

14 erialaliitu nõuavad tänases ühispöördumises Reidi tee praegusel kujul projekteerimise peatamist ja eriala ekspertide kaasamist diskussiooni. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas, et Reidi tee ehitamisega on aega 7 aastat ja lubas vajadusel rahagi juurde.

Alla kirjutanud erialaliitude seas olid Eesti Arhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Planeerijate Ühing, Keskkonnaühenduste Koda ja mitmed teised. Nende hinnangul puudub linnal laiem strateegiline plaan terviklikust linnaruumist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui palju siin hakkab inimesi elama, kuidas hakkab elukeskkond välja nägema, mis funktsioone me siia mere äärde tahame. Praegu Tallinna sadam teeb oma kinnisvaraarenduste seisukohast üldist visiooni ehk siis me praegu üldse ei tea, mis siia vaja on," rääkis TTÜ maastikuarhitektuuri õppekava juht Kristi Grišakov.

"Linnavalitsuse poolt on püütud jätta mulje, et sellega lahendatakse keskkonnaprobleeme. Hajutatakse liiklust, väheneb müra Narva maantel, vähenevad ummikud, aga kõikide teiste linnade kogemus on näidanud, et tekitatakse üks mürakoridor juurde. Kui paljud teavad, milline on praegu Liivalaia tänav või Narva maantee algus, siis tegelikult tekitatakse sarnane uus koridor vahetult mere äärde," märkis omakorda Eesti Keskkonnaühenduste Koja liige Mari Jüssi.

Linnapea ülesannetes Taavi Aas ütles, et ei näe ühispöördumises ühtegi piisavalt tõsiseltvõetavat argumenti, et projekti peatada.

"Ma arvan, et Reidi tee on väga kaua laual olnud, kõigil on olnud võimalus väga pika aja jooksul need teemad uuesti läbi käia, nüüd on jõudnud kätte aeg see ära teha," lausus Aas.

"Raha kasutamisega on aega kuni 2023. aastani, mis tähendab seda, et kui linn otsib kompromissi ja paremaid lahendusi, siis tegelikult on selleks mõned aastad aega. Oleme omalt poolt püüdnud olla paindlikud, oleme Tallinnale öelnud, et kui vaja, võtku aega; kui vaja, on võimalik isegi natukene raha juurde, küllap leiame sedagi," rääkis omakorda majandus- ja taristuminister Kristen Michal.

Reidi tee projekt peaks lõplikul kujul valmima juba selle kuu lõpus. Seejärel kuulutatakse välja ehitushange ja juba järgmise aasta lõpuks peaks Reidi tee valmis saama.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema