Lillepaviljonis õnnitleti uusi kodanikke, ministrid aga arutasid "halli passiga" noorte teavitamist ({{commentsTotal}})

Eesti "halli passi" omanikud, kes on sündinud pärast 1992. aasta veebruari, ei pääse enam viisavabalt Venemaale. Selleks, et motiveerida noori "halli passi" omanikke taotlema Eesti kodakondsust, plaanib riik neile selleks saata spetsiaalse teavituse. Täna said aga Eesti kodakondsuse ligi sada inimest.

Täna kohtusid erinevad ministeeriumid, et arutada, kuidas motiveerida noori "halli passi" omanikke Eesti kodakondsust võtma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Põhimõtteliselt on soov saata nendele inimestele kõigile isiklik teavitus, kas on see kirjalikult elektroonilisel teel või moodsalt sotsiaalmeedia teel. Anname teada neile nende õigustest, millised on need üritused, kus nad saavad lähiajal infot," rääkis siseminister Hanno Pevkur.

Lisaks on plaanis ka erinevad infopäevad koolides, kus tutvustatakse Eesti kodakondsuse eeliseid.

Lillepaviljonis said täna Eesti kodanikeks pea sada inimest. Nii oli 57-aastase Aleksandri elus tähtis päev - ta sai vahetult enne taasiseseisvumispäeva Eesti kodakondsuse.

"Eks ta ole selline suurepärane tunne või meeldiv või noh, kuidas öelda," rääkis Aleksander, kes samas tunnistas, et kodakondsust oli raske saada. "Oi, see on mitukümmend aastat juba käind."

Kodakondsuse said ka Lõuna-Koreast pärit Bok-Fum ja Sung-Kyung, kes tunnistasid, et on väga hea, et asi nüüd ametlik on. "Me oleme üsna kaua olnud Eestis, Eesti on olnud meie kodumaa üsna kaua, nüüd oli ametlik paberi vormistus."

Eesti kodanikuks sai ka 77-aastane Anatoli, keda innustas elukaaslane Vaike. "Nii see oligi, just selle eesti vanasõnaga "parem hilja kui mitte kunagi"," tunnistas ta.

Toimetaja: Laur Viirand



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.