Pentagon: koalitsiooni sõjalennukid suundusid Hasaka kohale kurdidest liitlasi kaitsma ({{commentsTotal}})

Kurdide omakaitseväe YPG võitleja Hasaka lähistel 2014. aastal.
Kurdide omakaitseväe YPG võitleja Hasaka lähistel 2014. aastal. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Pentagon teatas täna, et USA juhitud koalitsiooni sõjalennukeid saadeti Süüria kirdeosas asuva Hasaka linna kohale, et takistada liitlastest kurdide pommitamist Bashar al-Assadi õhuväe poolt.

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja, kapten Jeff Davis ütles Reutersi teatel, et tegu ei olnud sekkumisoperatsiooniga, sest Süüria õhuväe sõjalennukid olid sel hetkel juba piirkonnast lahkumas.

"Me tegime selgeks, et USA lennukid kaitsevad maal paiknevaid sõdureid, kui neid ohustatakse," rõhutas kõneisik AFP teatel ja märkis, et Hasakas tegutsevad kurdide üksused teevad koostööd ka USA poolt saadetud nõunikega.

Ükski USA sõjaväelane Hasakas viga pole saanud.

YPG: hukkunud on kümneid tsiviilelanikke

Kurdide omakaitsevägi (YPG) teatas, et kurdide territooriumil on evakueeritud asulatest tuhandeid tsiviilelanikke pärast seda, kui Süüria õhuvägi juba teist päeva järjest riigi kirdeosa kurdide alasid pommitab.

Käesoleval nädalal puhkenud kokkupõrked ja pommitamine Hasaka linnas, millest osa on president Bashar al-Assadi ja teine kurdide käes, on kõige tõsisem vastasseis valitsusvägede ja YPG vahel kogu viis aastat kestnud ja mitmeid osapooli hõlmava kodusõja ajal, vahendas Reuters.

YPG kõneisik Redur Xelil selgitas Reutersile, et viimase 48 tunni jooksul on Süüria valitsusvägede tegevuse tagajärjel hukkunud kümneid tsiviilisikuid.

"Me oleme hetkel kaitsepositsioonil, kuid see muutub, kui režiim olukorda sellisel viisil eskaleerib," lisas Xelil. Juba eile teatas YPG, et selline agressioon ei jää vastuseta.

Süüria valitsus pole selle nädala kokkupõrkeid kurdidega veel ametlikult kommenteerinud. Damaskus on juba varem teatanud oma vastuseisust kurdide autonoomiale, kuid reaalseid sõjalisi samme YPG vastu on seni astutud vähe. Eile alanud pommitamise näol oli tegu esimese korraga, kui Assad kurdide vastu õhuväge kasutas.

YPG ja Süüria valitsus on seni teineteisega küllaltki vähe sõdinud ja Moskva ning Teherani poolt toetatud Damaskuse peamiseks vaenlaseks on seni olnud sunniitidest araablased - nii mõõdukas opositsioon kui ka erinevad islamiäärmuslased.

Kurdid on keskvalitsuse võimsuse vähenemist kasutanud selleks, et Süüria põhja- ja kirdeosas oma kontrollitud territooriumil sisuline autonoomia luua. Samuti on YPG USA juhitud koalitsiooni peamiseks liitlaseks Süürias peetavas ISIS-e vastases võitluses.

Samas on kurdide alade lähistel või vahel ka keskvalitsuse kontrolli all olevaid asulaid, sealhulgas on Assadi režiimi toetajate käes ka osa Hasaka linnast.

Viimati oli suurem võitlus YPG ja valitsusvägede vahel käesoleva aasta aprillis Hasaka provintsis Qamishli linna juures. Süüria inimõiguste vaatluskeskuse andmetel on kurdid viimastest kokkupõrgetes Hasakas valitsusvägede vastu edu saavutanud.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema