Pentagon: koalitsiooni sõjalennukid suundusid Hasaka kohale kurdidest liitlasi kaitsma ({{commentsTotal}})

Kurdide omakaitseväe YPG võitleja Hasaka lähistel 2014. aastal.
Kurdide omakaitseväe YPG võitleja Hasaka lähistel 2014. aastal. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Pentagon teatas täna, et USA juhitud koalitsiooni sõjalennukeid saadeti Süüria kirdeosas asuva Hasaka linna kohale, et takistada liitlastest kurdide pommitamist Bashar al-Assadi õhuväe poolt.

USA kaitseministeeriumi pressiesindaja, kapten Jeff Davis ütles Reutersi teatel, et tegu ei olnud sekkumisoperatsiooniga, sest Süüria õhuväe sõjalennukid olid sel hetkel juba piirkonnast lahkumas.

"Me tegime selgeks, et USA lennukid kaitsevad maal paiknevaid sõdureid, kui neid ohustatakse," rõhutas kõneisik AFP teatel ja märkis, et Hasakas tegutsevad kurdide üksused teevad koostööd ka USA poolt saadetud nõunikega.

Ükski USA sõjaväelane Hasakas viga pole saanud.

YPG: hukkunud on kümneid tsiviilelanikke

Kurdide omakaitsevägi (YPG) teatas, et kurdide territooriumil on evakueeritud asulatest tuhandeid tsiviilelanikke pärast seda, kui Süüria õhuvägi juba teist päeva järjest riigi kirdeosa kurdide alasid pommitab.

Käesoleval nädalal puhkenud kokkupõrked ja pommitamine Hasaka linnas, millest osa on president Bashar al-Assadi ja teine kurdide käes, on kõige tõsisem vastasseis valitsusvägede ja YPG vahel kogu viis aastat kestnud ja mitmeid osapooli hõlmava kodusõja ajal, vahendas Reuters.

YPG kõneisik Redur Xelil selgitas Reutersile, et viimase 48 tunni jooksul on Süüria valitsusvägede tegevuse tagajärjel hukkunud kümneid tsiviilisikuid.

"Me oleme hetkel kaitsepositsioonil, kuid see muutub, kui režiim olukorda sellisel viisil eskaleerib," lisas Xelil. Juba eile teatas YPG, et selline agressioon ei jää vastuseta.

Süüria valitsus pole selle nädala kokkupõrkeid kurdidega veel ametlikult kommenteerinud. Damaskus on juba varem teatanud oma vastuseisust kurdide autonoomiale, kuid reaalseid sõjalisi samme YPG vastu on seni astutud vähe. Eile alanud pommitamise näol oli tegu esimese korraga, kui Assad kurdide vastu õhuväge kasutas.

YPG ja Süüria valitsus on seni teineteisega küllaltki vähe sõdinud ja Moskva ning Teherani poolt toetatud Damaskuse peamiseks vaenlaseks on seni olnud sunniitidest araablased - nii mõõdukas opositsioon kui ka erinevad islamiäärmuslased.

Kurdid on keskvalitsuse võimsuse vähenemist kasutanud selleks, et Süüria põhja- ja kirdeosas oma kontrollitud territooriumil sisuline autonoomia luua. Samuti on YPG USA juhitud koalitsiooni peamiseks liitlaseks Süürias peetavas ISIS-e vastases võitluses.

Samas on kurdide alade lähistel või vahel ka keskvalitsuse kontrolli all olevaid asulaid, sealhulgas on Assadi režiimi toetajate käes ka osa Hasaka linnast.

Viimati oli suurem võitlus YPG ja valitsusvägede vahel käesoleva aasta aprillis Hasaka provintsis Qamishli linna juures. Süüria inimõiguste vaatluskeskuse andmetel on kurdid viimastest kokkupõrgetes Hasakas valitsusvägede vastu edu saavutanud.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: