Riigikogu ja 20. augusti klubi tähistasid iseseisvuse taastamise aastapäeva ühisistungiga ({{commentsTotal}})

Riigikogu ja 20. augusti klubi tähistasid täna Eesti iseseisvumise taastamise 25. aastapäeva piduliku ühisistungiga, millest võtsid osa parlamentide spiikrid Lätist, Soomest, Taanist, Norrast ja Islandilt ning asespiikrid Leedust ja Rootsist.

Istungil pidasid kõne riigikogu esimees Eiki Nestor, Läti 4. mai deklaratsiooni klubi president Juris Karlsons, 20. augusti klubi president Ants Veetõusme, Islandi parlamendi Althingi spiiker Einar K. Guᵭfinnson, Taani parlamendi Folketingi spiiker Pia Kjærsgaard, peaminister Taavi Rõivas ja Leedu signaatorite klubi president Birutė Valionytė.

Nestor tänas oma kõnes augustiklubi liikmeid, kes 25 aastat tagasi 20. augustil 1991. aastal kell 23.02 võtsid vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.

„Eesti on ja jääb vabaks riigiks. Meie taastatud iseseisvus seisab oluliselt tugevamal alusel kui varasem. Maailmas elavad demokraatlikud ja vabad rahvad on targemad ja teevad koos tööd, et oma vabadust kaitsta. Ja meie teeme seda sama tööd koos oma sõprade ja liitlastega,“ ütles Nestor.

Läti Ülemnõukogu saadik ja 4. mai deklaratsiooni klubi President Juris Karlsons ütles õnnitluses: „1990. ja 1991. aastal täitsime oma rahvale antud lubaduse ja saavutasime tunnustuse sellega, et tegime ajaloolise otsuse hääletada oma riikide iseseisvuse taastamise poolt pärast pool sajandit kestnud okupatsiooni.“

Ants Veetõusme meenutas, et kui kõlas Ülo Nugise haamrilöök, mis kinnitas, et otsus iseseisvuse taastamisest on vastu võetud, siis oli see rõõmuks rahvale, kes oli kogunenud Toompea lossi esisele väljakule.

"Selline ühtekuuluvustunne saadikute ja rahva vahel saab tekkida vaid neil harvadel hetkedel riigi ajaloos, kui võetakse vastu ülitähtsaid otsuseid, mida just rahvas on oodanud ja tahtnud,“ ütles Veetõusme.

Veetõusme selgitas, et selle haamrilöögi ja otsusega lõppes üks etapp Eesti vabariigi de facto taastamises. „Alguse sai see 16. novembril 1988 iseseisvusdeklaratsiooniga ja lõppes Eesti rahva triumfiga, kui ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti vabariik on oma iseseisvuse taastanud,“ ütles Veetõusme.

Islandi parlamendi Althingi spiikri Einar K. Guᵭfinnsoni sõnul ei unusta ta kunagi 1991. aasta ajaloolisi sündmusi. „Olin uhke meie valitsuse tegevuse üle, mida juhtisid peaminister Oddsson ja välisminister Hannibalsson. Meie valitsus toetas kindlalt Eesti nõudmisi saada tagasi iseseisvus ja tunnustas esimesena teie iseseisvust. Uudised Tallinnast ja pildid sellest, kuidas vaprad eestlased kaitsesid Tallinna teletorni, on mulle igaveseks mällu sööbinud,“ ütles Guᵭfinnson.

Taani parlamendi Folketingi spiiker Pia Kjærsgaard meenutas oma kõnes, kuidas ta külastas Taani parlamendi delegatsiooniga Eestit iseseisvumise taastamise aastal. „Mäletan, kui rõõmsad ja uhked olid kodanikud, kellega me kohtusime. Samasugust rõõmu ja uhkust olen näinud ka täna,“ ütles Kjærsgaard. “Eestlased võitsid oma sõltumatuse tagasi suure julgusega – ja jõudu kasutamata,“ lisas Kjærsgaard.

Peaminister Taavi Rõivas tänas 20. augusti klubi liikmeid otsustusjulguse eest. „Teie rajatud vundamendile on hea Eesti tulevikku ehitada,“ ütles Rõivas.

Peaminister toonitas, et 25 aastat on aukartust äratav ajaühik kogu Eesti riikluse loo taustal, - meie taastatud iseseisvuse aeg ulatub juba üle veerandi kogu Eesti Vabariigi senise elupikkuse. „Samal ajal on veerandsada aastat vaid viiv inimkonna ajaloos ning seda enam võime olla uhked, kui palju oleme selle ajaga saavutanud,“ ütles Rõivas.

Toimetaja: Priit Luts



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: