ESSEE: See lõhnas nagu vangla ehk 25 aastat taastatud iseseisvust – päevad, mis ajavad segadusse ({{commentsTotal}})

"Totalitaarne režiim imeb usalduse nagu õhu kinnisest ruumist. Igasuguse. Inimese usalduse riigi vastu, inimeste usalduse teineteise vastu, riigi usalduse inimese vastu, tööandja usalduse töövõtja vastu, laste usalduse vanemate ja vanemate usalduse laste vastu jne jne. Ning kui minult küsitakse, kas see usaldus on uuesti taastunud, siis ma ütlen, et me liigume iga päevaga selles suunas. Aga me ei ole veel kohal," kirjutab Rain Kooli oma essees.

***

See lõhnas nagu vangla.

Vanglalik oli ka selle asukoht uhke ajalooga koolihoone keldrikorrusel. Oma trellitatud pisikeste akende, pikkade laudade, kollakashämara tehisvalguse ja mööda põrandat kolisevate raudjalgadega taburettidega meenutas see paika, kuhu sajad lapsed ja noored on kinni pandud. Elu eest suletud.

Olidki.

Aga kõige hullem oli lõhn. Läppunud imalrasvase tihkusega, mis kujutas endast hapukapsa ja kartulikeetmisvee, põhja kõrbevate toitude ja halvasti pestud nõude lõputut lehka, oli mul talumatult raske hakkama saada. Lõhnale lisandusid alumiiniumnõud, mis neid alati katva rasvakihi tõttu kippusid sõrmede vahel libisema. Need ajasid öökima isegi siis, kui nendesse polnud veel kallatud seda, mida toona toiduks nimetati.

Vabaduse puudumine kui selline on iseenesest ju ainult isolatsioon. Kogu see halbus ja inetus, mõttetus ja kurjus… see on see, mis päriselt seestpoolt sööb.

See minu lapsepõlve koolisöökla on minu jaoks moodustunud omamoodi sümboliks. Kõige selle inetuse, maitsetuse, mustuse, laiskuse, ebatõhususe ja ebaesteetilisuse kehastuseks, mis Nõukogude Liidus kõige muu üle valitsesid. See pole loomulikult sümbolitest ainus, aga see on üks varasematest ja seetõttu minus väga sügaval. Taju, et kõik, absoluutselt kõik suudeti mingi vastikusvaabaga üle valada.

Koolisöökla kõrval paiknenud riietehoidudes toimunu on aga minu jaoks endiselt selle kurjuse ja ebainimlikkuse sümbol, millest kogu nõukogude impeerium läbi imbunud oli. Metsistunud, inimväärikuse kaotanud (või tihti seda üldse mitte leidnudki) lapsed pressisid välja, valetasid ja varastasid ning mõnitasid, peksid ja alandasid juba esimestes klassides keda iganes, kes natukenegi õrnem või haavatavam oli.

Tagantjärele olen ma aru saanud, et minusse on juba kusagil sünnihetke paiku mingil müstilisel kombel külvatud sügav, rakutasandi vajadus hea, ilusa, kvaliteetse ja maitseka järele. Kogu omaaegne nõukogude tegelikkus oli aga kõige selle vastand. Seetõttu oli ka nõukogude aeg minu jaoks eriti raske taluda. Vabaduse puudumine kui selline on iseenesest ju ainult isolatsioon. Kogu see halbus ja inetus, mõttetus ja kurjus… see on see, mis päriselt seestpoolt sööb.

Ei, see minu lapsepõlve koolisöökla ei lõhnanud nagu vangla. See oligi. Igal pool oli.

Patarei sees ja väljas toimuva vahe oli vaid selles, et väljaspool oli rohkem kohti, kuhu peitu minna.

***

Olen nüüd, 25 aasta täitumise lävepakul iseseisvuse taastamisest, mineviku peale tavalisest enam mõelnud. Osaliselt ka seoses sellega, et pean ikka aeg-ajalt vastama küsimusele ”Kui kaua sa oled Eestis elanud?”. Üha enam vastan sellele küsimusele, et 9 aastat. Eestis elatud aeg hakkab minu jaoks vaimselt tiksuma 2007. aastast, mil Soome lahe põhjakaldalt lõunakaldale asusin.

Võib-olla on asi vanuses, võib-olla selles, et saan nüüd lõpuks takistamatult järele anda oma vajadusele hea, ilusa, kvaliteetse ja maitseka järele, kuid minu jaoks tundub üha võimatum arvestada Nõukogude Liidus sundveedetud aega Eestis elatud aja hulka. See võis tehniliselt olla pinnas, mida eesti keele kõnelejad olid vähemalt tuhande aasta jagu asustanud, aga see polnud Eesti.

Selles oli liiga palju olemuslikult väära. Sellel pildil oli kõik valesti.

Lapsepõlve helged hetked ei olnud nõukogude aja inimlikkuse märk. Need hetked olid kõik, mis oli alles sellest Eestist, kus oli head ja ilusat. Küünlaleek pimeduses. Kaunis, aga kaduv.

Jah, tihti kuuleb öeldavat, et nõukogude aeg polnud siiski läbinisti paha, et siis ka elati ja oldi õnnelikud. Tõsi. Inimene bioloogilise olendina allub oma neurokeemilistele protsessidele sisuliselt igas süsteemis. Aga see ei rehabiliteeri aega ega süsteemi, vaid räägib elusolendite määratud käitumisest.

Nõukogude süsteem oli läbinisti mäda ning selle mõju ulatus kõikjale, isegi kõige isoleeritumasse metsatallu või kõige põlisemasse suguvõsa kodupaika. Kas või seeläbi, et mingil tasandil sai nendesse paikadesse ainult põgeneda. Seal sai eralduda, mitte elada.

Tõsi, mäletan oma lapsepõlvest ka teistsuguseid hetki. Vanaema sünnipäevi tädi tehtud moonikoogi ja suguvõsa meeste laulu ning naljaga. ”Püha öö” laulmist jõuluküünalde valgel. Peidetud raamatut, kust leidunud lakoonilised read seletasid toonasele teismelisele poisile, miks ta on täna, 45-aastaselt on juba vanem kui kumbki tema vanaisa iial olla sai.

Aga ma ei näe neid hetki kui nõukogude aja helguse või inimlikkuse märke. Tegelikult olid need just nimelt vastupidi välgatused minevikust, üksikud kaarjooned väljapoole nõukogude tegelikkust.

Need hetked olid kõik, mis oli alles sellest Eestist, kus oli head ja ilusat, kvaliteetset ja maitsekat, tõhusat ja esteetilist. Küünlaleek pimeduses. Kaunis, aga kaduv.

***

Tänavu esilinastus filmilavastaja Triin Ruumeti ning tema näitlejate väga hea töö, ”Päevad, mis ajasid segadusse”. See on suurepärane pilk kõigele sellele ühest küljest joovastumisele ning valikute paljususele, teisalt võimaluste piiratusele, ebamäärasusele ja sumedusele, mis 1990. aastate esimest poolt iseloomustasid.

Iseendast vabaks murdmisele ja iseendasse eksimisele.

Paradoksaalsel moel aitab Ruumeti film vastata küsimusele, mille paljud paratamatult endalt täna või lähipäevil küsivad. Kuhu Eesti on selle taastatud iseseisvuse veerandsaja aastaga jõudnud?

Kes me täna oleme? Kas me oleme vabad?

Mitmel tasandil kindlasti. Aga mitte päris.

Ja ma ei pea siinkohal silmas Euroopa Liidu või NATO liikmesust ega liitlasvägede pataljoni püsipaigutust. Ma ei pea isegi silmas tõsiasja, et meie elatustase moodustab endiselt 2/3 Euroopa Liidu keskmisest.

Totalitaarne režiim imeb usalduse nagu õhu kinnisest ruumist ning alles jääb halvav vaakum.

2013. tähistati Eestis priiuse põlistumise päeva. See oli verstapost, mille möödumisest saadik on meie taastatud iseseisvus kestnud iga päevaga üha enam kui sõjaeelne iseseisvus. Eesti on sellest päevast alates olnud iseseisev kauem kui kunagi varem.

Kuid aastaid ja aegu võib vaadata ka teisiti.

Tänaseks on Eesti olnud iseseisev kokku 47 aastat. Okupeeritud ja lämmatatud oleme me aga pärast iseseisvuse esmast väljakuulutamist olnud kokku 51 aastat. Suurema osa meie vabariigi kokku 98-aastasest ajaloost moodustab okupatsioon.

Totalitaarse riigi, nende mõlema, okupatsioon teeb ühiskonna ja inimesega lisaks eelpool mainitutele veel üht, ja vast isegi kõige õelamat asja. Totalitarism tapab usalduse.

Igasuguse. Inimese usalduse riigi vastu, inimeste usalduse teineteise vastu, riigi usalduse inimese vastu, tööandja usalduse töövõtja vastu, laste usalduse vanemate ja vanemate usalduse laste vastu, ettevõtte usalduse kliendi vastu jne jne.

Totalitaarne režiim imeb usalduse nagu õhu kinnisest ruumist ning alles jääb halvav vaakum. Ja see – usalduse kadumine – on nõukogude aja kõige hullem pärand.

Ning kui minult küsitakse, kas see usaldus on uuesti elustunud, kas me oleme siiralt ja sügavalt nii tasakaalukad ja end nii kõigil tasanditel leidnud, et üksteist ühe hea ja ilusa ühiskonna kombel usaldada, siis ma ütlen, et me liigume iga päevaga selles suunas. Aga me ei ole veel kohal.

Usalduse kadumine on meelemürk, kõige hullemate nähtudega narkootikum. Võõrutus on võimalik, aga see ei käi kähku.

Ja sellepärast ongi taastatud iseseisvuse aeg kogu meie omariikluse skaalal võrreldav nendesamade Ruumeti kirjeldatud esimeste aastatega selle veerandsaja sees. Kõik see 25 aastat taastatud iseseisvust on mingil tasandil endiselt… päevad, mis ajavad segadusse.

Aga ühel hetkel saabub selgus. Me õpime usaldama, eelkõige ennast. Saavutame õige, vägivallatu eneseusu.

Ja siis… oleme me päriselt vabad.



UUDISED
Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.
Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.