Ilves kutsus viimast korda vabariigi presidendina külalised Kadrioru roosiaeda ({{commentsTotal}})

Toomas Hendrik Ilves kutsus viimast korda vabariigi presidendina külalised Kadrioru roosiaeda, et tähistada riigi iseseisvuse taastamist.

Põnevaid lugusid inimestega, kes meile vabaduse tõid ja mille üle eestlastel on täna põhjust rõõmustada või kuhu Eesti riik on teel, vahendasid ERR-i otseülekandes Anu Välba ja Karmel Killandi.

Presidendi kantselei protokolliosakonna juhataja Piret Reintamm-Benno ütles, et idee algas sellest, et tunnustada ja tänada kultuurirahvast rolli eest iseseisvuse taastamisel.

"Loomeliidud, kultuuriinimesed - me kõik teame, mida nad tegid ja mis oli nende osa, sellest sai see idee alguse ja alguses oli see üritus väiksem, aga ta on aastatega kasvanud ja täna me ootame siia 1500 külalist. Mitte ainult kultuuriinimesi, vaid ka tolleaegseid ühsikonna- ja poliitikategelasi, neid kes hääletasid iseseisvuse poolt, tollaseid ülemnõukogu liikmeid. Külaliste palett on väga lai," ütles Reintamm-Benno "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

"Mulle tundub et eestlaste jaoks on iseseisvus väga tähtis. Iseseisvus - see on üks väga hingeliigutav pidu, see kestab ikka pikalt," ütles Luuletaja Doris Kareva.

Näitleja Hendrik Toompere lisas, et roosiaias viibides tekib tunne, et seal on üks ilus väike pere.

Temnikova & Kasela galerii eestvedaja Olga Temnikova ütles, et tal on hea meel olla selle riigi osa.

President Toomas Hendrik Ilves ütles oma traditsioonilises pidupevakõnes, et ehkki meie riigis on veel rohkelt probleeme mida lahendada, tuleb olla uhke selle üle, et Eesti on 25 aastaga jõudnud paljuski Euroopa edukamate riikide sekka.

Traditsioonilise iseseisvuse taastamise tänukivi andis president seekord üle loomeliitudele.

Oma ametiaja viimase vastuvõtu korraldas President aga veidi erinevalt eelnevaist aastatest.

Piret Reintamm-Benno sõnul on sel aastal tegemist lausa festivaliga, mille eestvedaja on Helen Sildna. Üles astuvad 110 Eesti artisti ebatavalistes kooslustes. 

ERR-i täispikk video Kadrioru roosiaia vastuvõtust:

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Segased ajad Saksamaal
uudised
uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: