Mitmel pool Eestis tähistati taasiseseisvumispäeva ({{commentsTotal}})

"Aktuaalne kaamera" tegi ülevaate taasiseseisvumispäeva tähistamisest üle Eesti.

Tartus tähistatakse taasiseseisvumise aastapäeva sõnavõttude ja muusikaga. Hommikul said tartlased, linna külalised ja kodanikeühendused kokku Emajõe ääres Kalevipoja ausamba juures. Hiljem kogunes linnarahvas lauluväljakule, kus toimus kontsert "Meie aastapäeva pidu".

Haapsalus tähistati taasiseseisvumispäeva trummipõrina saatel läbi linna kulgenud uhke lipumarsiga, mis meelitas kohale ka arvukalt kaasaelajaid. 25 Eesti lippu kandsid kohalikud noorkotkad ja kodutütred. Lisaks neile olid rongkäigus Läänemaa omavalitsuste, Lääne maleva ja maakonna lipud. Rongkäik lõppes keskpäeval Haapsalu toomkirikus peetud piduliku kontsertjumalateenistusega.

Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris tähistatati taasiseseisvumispäeva tänujumalateenistusega. Piduliku teenistuse järel asetati pärjad ratsamonumendi jalamile, mis kujutab Püha Jüri võitlust lohega. Monument kiriku kõrval on loodud vabadussõja võidu ja Eesti taasiseseisvumise auks, sümboliseerides headuse võitu kurjuse üle. Ratsamonumendi autor on skulptor Mati Karmin ja see avati 13 aasta eest, 20. augustil 2003. aastal.

Tallinnas tähistati taasiseseisvuspäeva kahe suure kontserdiga. Keskpäeval kogunesid sajad koorilauljad ja rahvatantsijad Vabaduse väljakule, kus toimus omamoodi minilaulupidu pealkirja all "Vabadus on tunne". Lisaks suurtelt laulupidudelt armsaks saanud repertuaarile kõlas ka ekstra tänaseks valminud uudisloomingut, nagu Kadri Voorandi "Laula kuni elad". Jaak Johansoni eestlaulmisel põimiti vabaduse teema ka regilaulu vormi.

Kui alllinnas algas kontsert Edgar Savisaare peokõnega, siis Toompeal tõmbasid rahva käima Riigikogu esimees Eiki Nestor ja Singer Vinger. Toompeal, Lossi platsil sai teoks muusikaline rännak "Ei ole üksi ükski maa", kus teekonda vabadusele meenutasid bändid ja solistid laulvast revolutsioonist eesti lauluni.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



UUDISED
Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: