Ilves andis iseseisvuse taastamise tänukivi loomeliitudele ({{commentsTotal}})

President Toomas Hendrik Ilves andis tänavuse iseseisvuse taastamise tänukivi Eesti loomeliitudele. Kivi võttis vastu arhitekt, poliitik ja saatejuht Ignar Fjuk.
President Toomas Hendrik Ilves andis tänavuse iseseisvuse taastamise tänukivi Eesti loomeliitudele. Kivi võttis vastu arhitekt, poliitik ja saatejuht Ignar Fjuk. Autor/allikas: Rene Riisalu/vabariigi presidendi kantselei

President Toomas Hendrik Ilves andis tänavusel iseseisvuse taastamise päeval 1991. aastal Toompead kaitsnud rahnust murtud tänukivi loomeliitudele.

"Täna annan ma selle tänuks ja tunnustuseks neile, kes olid aastal 1987 uue ärkamisaja ühed algatajad ja meie iseseisvuse taastamise alusmüüri ühed ladujad. Need on Eesti loomeliidud," ütles president Ilves, andes tänukivi üle arhitektile, poliitikule ja saatejuhile Ignar Fjukile, kelle õhutusel loodi 29 aastat tagasi Eesti loomeliitude kultuurinõukogu. 

President Ilves algatas iseseisvuse taastamise tänukivi andmise kümme aastat tagasi, kui ta kutsus Eesti iseseisvuse taastamisele kaasaaidanud inimesed esimest korda 20. augustil presidendi kantselei roosiaeda vastuvõtule. 

Varasematel aastatel on tänukivi saanud: 2007 "ükskord me võidame niikuinii" sõnastanud Heinz Valk; 2008 vabadusvõitleja Lagle Parek; 2009 Teletorni kaitsjad 1991. aasta augustiputši ajal Peeter Milli, Jaanus Kokk, Uno Kaseväli, Jüri Joost; 2010 laulva revolutsiooni sümbollaulude autorid Jüri Leesment ja postuumselt Alo Mattiisen (Alo Mattiiseni nimel võttis vastu tütar Anna-Mariita Mattiisen); 2011 ülemnõukogus iseseisvuse taastamise poolt 20.08.1991 hääletanud (vastu võttis endine Ülemnõukogu juhataja asetäitja Marju Lauristin); 2012 Muinsuskaitseliikumine (vastu võttis endine Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Trivimi Velliste); 2013 Eesti iseseisvuse taastamise aegne Eesti ajakirjandus (vastu võtsid Riina Eentalu ja Erki Berends); 2014 Kaitseliit (vastu võtsid kaitseliitlased Jaan Tätte ja Raivo E. Tamm); 2015 40 kirja algatajad (vastu võttis Andres Tarand).

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema