Liibüa väed alustasid operatsiooni džihadistide vastu ({{commentsTotal}})

Liibüa relvajõud.
Liibüa relvajõud. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Liibüa ühtsusvalitsuse õhujõud käivitasid laupäeval operatsiooni, et ära lõigata Sirte linnas ümber piiratud džihadistide võimalikud põgenemisteed, teatasid sõjaväeallikad.

Rahvusliku Leppimise valitsuse jõud kirjutasid oma Facebooki lehel, et luureoperatsioon hõlmab riigi keskosa ja lääneregioonid kuni piirini Tuneesiaga.

Leppimisvalitsuse väed alustasid mai keskel pealetungi äärmusrühmituse Islamiriik (IS) väljatõrjumiseks Sirtest. Augustist alates toetab seda operatsiooni ka USA.

Väed jõudsid Sirteni 9. juunil ning on pidanud sestsaadik silmitsi seisma snaipritule, enesetapurünnakute ja maamiinidega, kuid on islamistid kesklinnast välja tõrjunud.

Lahingutes on hukkunud enam kui 350 ja viga saanud ligi 2000 leppimisvalitsusele lojaalset võitlejat. IS-i kaotuste kohta andmed puuduvad.

Valitsusmeelsete jõudude andmeil Sirtes endas elanikke enam pole, välja arvatud IS-i võitlejate perekonnad.

Pentagoni pressiesindaja Gordon Trowbridge ütles augusti keskel, et Sirtes on džihadiste veel alla tuhande.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: