Kuressaares avati ESTO päevade mõtte algataja Robert Kreemi mälestustahvel ({{commentsTotal}})

Kuressaare Vanalinna kooli seinal avati saarlase, ESTO päevade mõtte algataja, väliseesti vabadusvõitleja, Robert Estor Kreemi mälestustahvel. Selle on teostanud skulptorid Ilme ja Riho Kuld. Avamisel osales ka Robert Kreemi tütar Piret Kreem-King.

Robert Kreem sündis 30. mail 1923 Saaremaal metsavahi talus Tatterseljal. Haridusteed alustas ta Tiirimetsa koolis ja jätkas Kuressaare gümnaasiumis.

1940. a, kui Vene väed Eesti okupeerisid, moodustati tema algatusel noorte salaorganisatsioon, mille juhiks ta oli. 1941. a arreteeriti tema vanemad, Robert pääses sellest, sest ei olnud kodus. Kuna aga sakslased lõikasid 1941. a suvel venelaste taganemistee ära, õnnestus vanematel Siberisse saatmisest pääseda.

1944. a põgenes Robert Saksamaale. 1948. a asus Kanadasse, esmalt Edmontoni ja 1950. a Torontosse.

Saksamaal viibides õppis ülikoolis õigusteadust, õpingud jätkusid hiljem Ameerika Ühendriikides. 1963. a lõpetas Kanadas ka Ottawa ülikooli, kus kaitses magistrikraadi sotsiaaltöö alal.

Samal ajal oli Robert aktiivne ühiskonnategelane. Ta oli skautmeister ja väliseestlaste rahvusliku liikumise eestvedaja.

1970. aastate alguses algatas just tema väliseestlaste suurejoonelise ja tänaseni kestva projekti ESTO. Selle esimesed üritused kulgesid tema eestvedamisel. Esimesed eesti päevad ehk ESTO festival sai Torontos teoks 1972. aastal. Pärast seda on ESTO päevi peetud iga nelja aasta tagant erinevates linnades USAs, Kanadas, Austraalias ja Rootsis. 1996. a jõudsid ESTO päevad esimest korda Eestisse – Tallinna.

Kreem on töötanud õppejõuna kõrgkoolides, sotsiaaltöötajana Toronto Lastekaitse Seltsis ja nõunikuna Ontario sotsiaalministeeriumis, olnud mitme sotsiaal- ja tervishoiuasutuse sotsiaaltöö nõunik ja Toronto Rahvusvahelise Instituudi direktor. Kreemi panus väliseestluse hoidmisse on hindamatu. Ta on olnud 20 suurema väliseesti ürituse peakorraldaja ja juht.

1983. a pälvis Kreem Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgi, 2001. a autasustati teda Eesti Vabariigi Riigivapi teenetemärgi IV klassi ordeniga ja 2003. a muinsuskaitse teenetemärgiga. Robert Estor Kreem on ka Saaremaa teeneteplaadi omanik ja Eesti muinsuskaitse seltsi auliige.

Lisaks oli Robert Kreem ka hea sulemees. Ta on kirjutanud koguteose "Eestlased Kanadas", mis nägi ilmavalgust 1975. aastal. Oma sõjamälestusi kajastab ta raamatus "Vandega seotud", mis ilmus 1984. aastal.

Veel kirjutas ta raamatud "Uus algus" (Toronto, 1992), “Vananemine” (Toronto, 1992) ning "Sotsiaaltöö teooria ja praktika" (Toronto, 1995). Sotsiaaltöö raamatut toodi Eestisse ja jagati siinsetele sotsiaaltöötajatele. Kreem oli taasisesivumise algaastatel pidevas kontakstis meie sotsiaalministeeriumi ametnikega ja nõustas neid.

1998. a kirjutas Robert Estor Kreem suurteose "ESTO tee Torontost Tallinnasse". See raamat annab ülevaatliku pildi väliseestlaste elust ja tegemistest vabas maailmas.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
Fidget spinnerid ei suurenda õpilase võimalusi teisi segamata niheleda ja sellega oma erksuse taset tõsta.

Eestlaste otsingud Google'is aastal 2017: ID kaart, Rammstein ja fidget spinner

Kolmapäeval avalikustas Google17 statistikaülevaate "Year in Search“, kus on välja toodud ka 2017. aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingud. Värskest ülevaatest selgub, et otsingusõnadest ja fraasidest trükkisid eestlased sel aastal Google'i otsinguportaali enim fraasi "ID kaardi sertifikaatide uuendamine".

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: