Kuressaares avati ESTO päevade mõtte algataja Robert Kreemi mälestustahvel ({{commentsTotal}})

Kuressaare Vanalinna kooli seinal avati saarlase, ESTO päevade mõtte algataja, väliseesti vabadusvõitleja, Robert Estor Kreemi mälestustahvel. Selle on teostanud skulptorid Ilme ja Riho Kuld. Avamisel osales ka Robert Kreemi tütar Piret Kreem-King.

Robert Kreem sündis 30. mail 1923 Saaremaal metsavahi talus Tatterseljal. Haridusteed alustas ta Tiirimetsa koolis ja jätkas Kuressaare gümnaasiumis.

1940. a, kui Vene väed Eesti okupeerisid, moodustati tema algatusel noorte salaorganisatsioon, mille juhiks ta oli. 1941. a arreteeriti tema vanemad, Robert pääses sellest, sest ei olnud kodus. Kuna aga sakslased lõikasid 1941. a suvel venelaste taganemistee ära, õnnestus vanematel Siberisse saatmisest pääseda.

1944. a põgenes Robert Saksamaale. 1948. a asus Kanadasse, esmalt Edmontoni ja 1950. a Torontosse.

Saksamaal viibides õppis ülikoolis õigusteadust, õpingud jätkusid hiljem Ameerika Ühendriikides. 1963. a lõpetas Kanadas ka Ottawa ülikooli, kus kaitses magistrikraadi sotsiaaltöö alal.

Samal ajal oli Robert aktiivne ühiskonnategelane. Ta oli skautmeister ja väliseestlaste rahvusliku liikumise eestvedaja.

1970. aastate alguses algatas just tema väliseestlaste suurejoonelise ja tänaseni kestva projekti ESTO. Selle esimesed üritused kulgesid tema eestvedamisel. Esimesed eesti päevad ehk ESTO festival sai Torontos teoks 1972. aastal. Pärast seda on ESTO päevi peetud iga nelja aasta tagant erinevates linnades USAs, Kanadas, Austraalias ja Rootsis. 1996. a jõudsid ESTO päevad esimest korda Eestisse – Tallinna.

Kreem on töötanud õppejõuna kõrgkoolides, sotsiaaltöötajana Toronto Lastekaitse Seltsis ja nõunikuna Ontario sotsiaalministeeriumis, olnud mitme sotsiaal- ja tervishoiuasutuse sotsiaaltöö nõunik ja Toronto Rahvusvahelise Instituudi direktor. Kreemi panus väliseestluse hoidmisse on hindamatu. Ta on olnud 20 suurema väliseesti ürituse peakorraldaja ja juht.

1983. a pälvis Kreem Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgi, 2001. a autasustati teda Eesti Vabariigi Riigivapi teenetemärgi IV klassi ordeniga ja 2003. a muinsuskaitse teenetemärgiga. Robert Estor Kreem on ka Saaremaa teeneteplaadi omanik ja Eesti muinsuskaitse seltsi auliige.

Lisaks oli Robert Kreem ka hea sulemees. Ta on kirjutanud koguteose "Eestlased Kanadas", mis nägi ilmavalgust 1975. aastal. Oma sõjamälestusi kajastab ta raamatus "Vandega seotud", mis ilmus 1984. aastal.

Veel kirjutas ta raamatud "Uus algus" (Toronto, 1992), “Vananemine” (Toronto, 1992) ning "Sotsiaaltöö teooria ja praktika" (Toronto, 1995). Sotsiaaltöö raamatut toodi Eestisse ja jagati siinsetele sotsiaaltöötajatele. Kreem oli taasisesivumise algaastatel pidevas kontakstis meie sotsiaalministeeriumi ametnikega ja nõustas neid.

1998. a kirjutas Robert Estor Kreem suurteose "ESTO tee Torontost Tallinnasse". See raamat annab ülevaatliku pildi väliseestlaste elust ja tegemistest vabas maailmas.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Jüri Ratas, Antionio Tajani ja Donald Tusk Kadriorus.

ERR Brüsselis: Ülemkogu arutelusid kannab Tallinna vaim

Seekordne Euroopa Ülemkogu toimub põneval ajal: hiljutiste liidrite, eelkõige Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõnede valguses on Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk teinud mitu nädalat visiite üle Euroopa ning pidanud telefonikõnesid Euroopa liidritega, et leida suund ja kiirus(ed), millega ühendus peaks edasi liikuma.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: