Kuressaares avati ESTO päevade mõtte algataja Robert Kreemi mälestustahvel ({{commentsTotal}})

Kuressaare Vanalinna kooli seinal avati saarlase, ESTO päevade mõtte algataja, väliseesti vabadusvõitleja, Robert Estor Kreemi mälestustahvel. Selle on teostanud skulptorid Ilme ja Riho Kuld. Avamisel osales ka Robert Kreemi tütar Piret Kreem-King.

Robert Kreem sündis 30. mail 1923 Saaremaal metsavahi talus Tatterseljal. Haridusteed alustas ta Tiirimetsa koolis ja jätkas Kuressaare gümnaasiumis.

1940. a, kui Vene väed Eesti okupeerisid, moodustati tema algatusel noorte salaorganisatsioon, mille juhiks ta oli. 1941. a arreteeriti tema vanemad, Robert pääses sellest, sest ei olnud kodus. Kuna aga sakslased lõikasid 1941. a suvel venelaste taganemistee ära, õnnestus vanematel Siberisse saatmisest pääseda.

1944. a põgenes Robert Saksamaale. 1948. a asus Kanadasse, esmalt Edmontoni ja 1950. a Torontosse.

Saksamaal viibides õppis ülikoolis õigusteadust, õpingud jätkusid hiljem Ameerika Ühendriikides. 1963. a lõpetas Kanadas ka Ottawa ülikooli, kus kaitses magistrikraadi sotsiaaltöö alal.

Samal ajal oli Robert aktiivne ühiskonnategelane. Ta oli skautmeister ja väliseestlaste rahvusliku liikumise eestvedaja.

1970. aastate alguses algatas just tema väliseestlaste suurejoonelise ja tänaseni kestva projekti ESTO. Selle esimesed üritused kulgesid tema eestvedamisel. Esimesed eesti päevad ehk ESTO festival sai Torontos teoks 1972. aastal. Pärast seda on ESTO päevi peetud iga nelja aasta tagant erinevates linnades USAs, Kanadas, Austraalias ja Rootsis. 1996. a jõudsid ESTO päevad esimest korda Eestisse – Tallinna.

Kreem on töötanud õppejõuna kõrgkoolides, sotsiaaltöötajana Toronto Lastekaitse Seltsis ja nõunikuna Ontario sotsiaalministeeriumis, olnud mitme sotsiaal- ja tervishoiuasutuse sotsiaaltöö nõunik ja Toronto Rahvusvahelise Instituudi direktor. Kreemi panus väliseestluse hoidmisse on hindamatu. Ta on olnud 20 suurema väliseesti ürituse peakorraldaja ja juht.

1983. a pälvis Kreem Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärgi, 2001. a autasustati teda Eesti Vabariigi Riigivapi teenetemärgi IV klassi ordeniga ja 2003. a muinsuskaitse teenetemärgiga. Robert Estor Kreem on ka Saaremaa teeneteplaadi omanik ja Eesti muinsuskaitse seltsi auliige.

Lisaks oli Robert Kreem ka hea sulemees. Ta on kirjutanud koguteose "Eestlased Kanadas", mis nägi ilmavalgust 1975. aastal. Oma sõjamälestusi kajastab ta raamatus "Vandega seotud", mis ilmus 1984. aastal.

Veel kirjutas ta raamatud "Uus algus" (Toronto, 1992), “Vananemine” (Toronto, 1992) ning "Sotsiaaltöö teooria ja praktika" (Toronto, 1995). Sotsiaaltöö raamatut toodi Eestisse ja jagati siinsetele sotsiaaltöötajatele. Kreem oli taasisesivumise algaastatel pidevas kontakstis meie sotsiaalministeeriumi ametnikega ja nõustas neid.

1998. a kirjutas Robert Estor Kreem suurteose "ESTO tee Torontost Tallinnasse". See raamat annab ülevaatliku pildi väliseestlaste elust ja tegemistest vabas maailmas.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema