Saaremaal sõitsid viikingilaevad võidu ({{commentsTotal}})

Saaremaal Salmel, kust aastaid tagasi avastati eelviikingiaegsed laevamatused on eilsest homseni koos pea kogu Baltimaade ja Skandinaavia praegune viikingilaevastik ja täna korraldatigi seal viikingilaevade võidusõitmine. Tegemist oli omamoodi ajaloolise sündmusega, pikkade sajandite järel sai Eesti vetes korraga sõitmas näha nelja ehtsat viikingilaeva.

Salme oma viikingid võisid täna pisut ärevuses olla, sest pärast enam kui aastatuhandet olid merelt Salme poole vaikselt liuglemas jälle viikingilaevad. Ja Neid oli merel korraga lausa neli. Aga seekord, aastal 2016 tulid need laevad Eestist ja Rootsist siia sõbralikult, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Laevade niinimetatud võidusõidul näitasid rootslaste väiksemad laevad Stefnir ja Tälja oluliselt kiireamaid minekut kui eestlaste suuremad viikingilaevad Turm ja Äge.

Salme rand on veel ka homme täis kõiksugu viikingiatribuutikat, saab näha viikingite eluolu ja viikingiturgu. Peetakse ka mitmeid viikingiajastuga seotud loenguid.

Lisaks laevasõidule oli põnev vaadata kuidas laevameeskonad pidid tulerauaga lõkke süütama.

Viikingiaja huviline Lauri Laasik seletas, et tule hoidmine näiteks rännakutel oli võimalik poti sees. "Selleks olid potid ja pottide sisse korjati käbisid. sellega oli võimalik rännata nii, et selline hõõgvel tuli on endaga kaasas," ütles ta.

Paistab, et Salmel on nii kunagiste kui ka praeguste viikingite taaskehastajate jaoks eriline tõmme.

Salme viikingituru korraldaja Hardi Lipand märkis, et Salme leid on väga oluline. "Kui me oleme ennem viikingiaega alustanud akadeemiliselt Lindisfarne´i kloostri rüüstamisega, siis täna me võime seda tuua 50 aastat ettepoole ja rääkida sellest, et viikingiaeg ei alanud kaugel Inglismaal, vaid algas hoopis Salmel, sest need mehed, kes siia on maetud olid kindlasti viikingid," sõnas Lipand.

Korraldajad lubavad, et aasta pärast üritavad nad siia kohale saada veelgi suurema viikingilaevastiku. Rootsis pidavat mõni ülemere- sõidukindel viikingilaev ikkagi veel olema.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: