Eesti, Läti ja Leedu arutavad Nõukogude okupatsiooni tekitatud kahjusid edasi ({{commentsTotal}})

Okupatsioon tõi suurt kahju nii Eesti kui ka Läti majandusele.
Okupatsioon tõi suurt kahju nii Eesti kui ka Läti majandusele.

Eesti ja Läti ekspertide ümarlaual, kus arutati Nõukogude Liidu poolt tekitatud okupatsioonikahjude uurimist, leiti, et Balti riikidel tuleb selle küsimusega edasi tegeleda.

Urmas Reinsalu sõnul tähendab vabadus riigina ka vastutust ja julgust mäletada minevikus juhtunut, vahendas justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Läti justiitsministeeriumi juurde 2005. aastal loodud okupatsioonikahjusid hindav komisjon esitles reedel toimunud kohtumisel endapoolseid andmeid, ühtlasi arutati, kuidas luua ühist uurimismetoodikat.​

Läti delegatsiooni juht Ruta Pazdere ütles, et vastavalt 2015. aasta novembris Riias vastu võetud kolme Balti riigi ühisdeklaratsioonile on kohustus jagada kogemusi ning vahetada teadmisi, kuidas uuringute tulemusi rakendada. "Plaan on kokku leppida ühise metodoloogia kasutamises ning järgmistes sammudes, kuidas okupatsioonikahjude uurimise küsimustes edasi liikuda."

11 aastat töötanud Läti komisjon on planeerinud uurimistööd lõpule viia 2020. aastaks.

"Leppisime täna kokku, et jätkame ühise koostööga ning sügisel saame juba kolmepoolselt kokku, et ühiselt kolmekesi okupatsioonikahjude hindamisega tegeleda. Meil on hea meel, et oleme Lätis numbrid kokku löönud, sest leiame, et samal ajal uurimistööga on tarvis ka ühiskonda laiemalt teavitada kahjude ulatusest ja valdkondadest, mis kannatasid okupatsiooni tagajärjel. Alles siis saab inimestel tekkida ettekujutus, kui suured need kaotused on olnud,“ rääkis Läti delgatsiooni juht Ruta Pazdere.

 Läti komisjoni tegevus seoses okupatsioonikahjude hindamisega tuleneb seimi poolt vastu võetud otsusest hinnata okupatsioonikahjude ulatust. Eestis käinud väisanud Läti delegatsioon koosnes justiitsministeeriumi juurde loodud uurimiskomisjoni kuuest liikmest, kuhu kuulusid õigus-, majandus-, demograafia , -keskkonna ja militaarkahjusid käsitlevad eksperdid.

Lisaks Ruta Pazderele kuulusid komisjoni delegatsiooni Vidzeme ülikooli rektor, ajaloodoktor Gatis Kruminš, Läti ülikooli lektor ja läti välisministeeriumi rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse sõltumatu ekspert Maris Lejnieks, majandusteadlane Janis Pocs, Läti keskkonnaministeeriumi ekspert Rolands Bebris ning Ilgonis Upmalis, kes tegeles aastatel 1991-1994 vene vägede väljaviimisega Lätist.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: