Vaatlejad: Merkeli visiit on seotud nii Eesti eesistumise kui ka Saksa valimistega ({{commentsTotal}})

Saksamaa kantsleri Angela Merkeli eeloleval nädalal toimuv visiit Eestisse on seotud aasta pärast algava Eesti eesistumisega Euroopa Liidus, leiavad vaatlejad.

Samas on sellel ka julgeolekupoliitiline mõõde ja seos järgmisel aastal toimuvate valimistega Saksamaal. USA asepresident Joe Biden tuleb 23. augustil Riiga kinnitama Ühendriikide jätkuvat tuge Balti riikide julgeolekule, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Angela Merkeli visiidi ametlik päevakord puudutab eelkõige digitaalarengut, kuid vaieldamatult on sel ka välispoliitiline mõõde.

"Ilmselgelt on see seotud sellega, et vähem kui aasta pärast algab Eesti eesistumine Euroopa Liidus. Kui sisuliselt vaadata, on tegu üsna mitme kriisiga, mis ulatuvad ka Eesti eesistumise aega. On see siis jätkuv põgenikekriis, sisejulgeoleku terrorismikriis, Brexiti arengud ja mõjud ja muidugi ka Venemaa temaatika," rääkis eurosaadik ja endine välisminister Urmas Paet.

"Kindlasti käiakse läbi kõik need teemad, mis seotud EL-i tulevikuga. Pole mingit kahtlust, et näiteks Brexit on praegu teema, mis on kõige kuumemalt Euroopa riigijuhtide laual ja see kindlasti tuleb ka arutlusele," märkis omakorda Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Jüri Luik.

Merkeli jaoks võib visiit olla vajalik ka arvestades Saksamaal järgmise aasta sügisel toimuvaid valimisi.

"Angela Merkelil on praegu Saksa poliitikas päris rasked ajad. Tema juhitav CDU peab selle nimel võitlema, et järgmisel aastal parlamendivalimistel hea tulemus teha. Samal ajal Euroopa mitmes mõttes raskustes, ma arvan, et Merkelil on tarvis edulugusid Ida-Euroopast ja antud juhul Eesti ja noor peaminister seda edulugu talle natuke pakuvad," selgitas Välispoliitika Instituudi juhataja Lauri Mälksoo.

Merkeli valitsuse välisminister, sotsiaaldemokraat Frank-Walter Steinmeier on alati esindanud Vene-sõbralikumat joont kui liidukantsler. Valimiste lähenedes võib see erinevus süveneda.

"Saksa poliitikas hakkavad välja joonistuma teatud erinevused Venemaasse suhtumisel kahe koalitsioonipartneri vahel, CDU ja sotsiaaldemokraatide vahel, selles mõttes Merkeli käik on mõneti ka sõnum saksa valijale, et meie oleme Baltikumiga," sõnas Mälksoo.

Päev enne Merkeli Eestisse tulekut kohtub USA asepresident Joe Biden Riias Balti riikide presidentidega. Mälksoo sõnul pole visiidi päev - Molotov-Ribbentropi pakti aastapäev - valitud juhuslikult.

"See on taas kord selline sümbolipoliitika USA juhtkonna kõige kõrgemal tasemel üle kinnitamine, et USA seisab Balti riikide eest, on siinse julgeoleku tagaja," ütles Mälksoo.

"Tuleb ka arvestada, et Biden tuleb ju Türgist Riiga ja kindlasti annab see võimaluse arutada USA asepresidendiga laiemalt julgeolekupoliitilist olukorda Euroopas, NATO tulevikku ja kõiki teisi meid huvitavaid küsimusi," lisas Jüri Luik.

Toimetaja: Laur Viirand



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: