Riigikogu esimees Lätis: Balti riigid vajavad edasi kestmiseks samu väärtusi jagavaid liitlasi ({{commentsTotal}})

Lipud Läti Tallinna suursaatkonna juures.
Lipud Läti Tallinna suursaatkonna juures. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigikogu esimees Eiki Nestor ütles täna Jurmalas Läti iseseisvuse taastamise 25. aastapäevale pühendatud kõnes, et Balti riikide ainus võimalus riikidena kesta on leida endaga samu väärtusi jagavaid liitlasi.

"Baltimaad ei ole mitte ainult maailmakaardile kõrvuti sattunud riigid, vaid saatusekaaslased," ütles Nestor riigikogu pressiteenistuse teatel. "Võime olla uhked, et aastakümned okupatsioonirežiimi alluvuses ei lämmatanud meie vabaduseiha ega murdnud meie usku demokraatiasse ja isikuvabadustesse."

"1990-ndatel valisime vaba maailma, demokraatia ja avatuse, täna peame olema valmis koos oma sõprade ja liitlastega neid väärtusi kaitsma,“ sõnas riigikogu esimees.

Nestori sõnul on nii Baltimaad kui maailm meie ümber 25 aastaga väga palju muutunud, kuid meie ainus võimalus riikidena kesta on leida endaga samu väärtusi jagavaid liitlasi. Seepärast peab tema sõnul iga päev töötama selle nimel, et Balti riigid ja neile olulised organisatsioonid nagu NATO ja Euroopa Liit läheks edasi.

Nestor tunnustas Jurmalas piduliku kontserdi eel eesti keeles peetud kõnes Läti poliitikuid ja rahvast, kes 25 aastat tagasi iseseisvuse taastamise otsuse tegid ja avaldas lootust, et järgmised 25 aastat tuleks Baltimaadele sama töökad ja edukad.

Riigikogu esimees rõhutas, et eestlastele, lätlastele ja leedulastele on väga oluline meie rahvuse, keele ja kultuuri kestmine üle aegade. Ta soovis, et meie lapsed ja lapselapsed oleksid uhked lätlased, leedulased ja eestlased, kuid ka väärikad eurooplased ja maailmakodanikud, kes mõistaksid, kui kõrge on vabaduse hind, ning aduksid meie vastutust aidata ka oma sõpru, riike ja rahvaid, kellel ei ole õigust vabalt rääkida ja otsustada.

Täna päeval asetas Nestor lilled Riias vabadussamba jalamile. Homme osaleb ta Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide esimeeste kohtumisel.

Toimetaja: Laur Viirand



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: