Saaremaal hakati lammutama vana raketibaasi, muuseumijuhi arvates oleks võinud selle aga turistidele säilitada ({{commentsTotal}})

Saaremaal hakati lammutama raketibaasi, mis ajaloohuviliste hinnangul oleks aga vabalt võinud jääda ka turismiobjektiks.

Baas on jäänuk endisest riigikorrast Saaremaal Tehumardil. Aastal 1993 Kaitseliidu valdusesse antud endine seniitraketiväe baas Tehumardil läks nüüd, ligi veerand sajandit hiljem lammutamisele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Täna ikkagi need hooned on nii amortiseerunud, et siin hoonete kasutamine ei tule enam kõne alla. Alles jääb täna komandopunkt ja üks angaaridest, mis on enam vähem heas korras," selgitas Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik, kolonelleitnant Gunnar Havi.

Kokku oli Saaremaal eelmise riigikorra lõpus enam kui paarkümmend Nõukogude Liidu sõjaväeosa. Tehumardi raketiväeosa oli Saaremal suuruselt teine ja olevat olnud oma korrasoleku poolest lausa näidisväeosa.

Veel eelmisel nädalal oleks mõni militaarhuviline siit saanud täieliku "nostalgialaksu" ning kõige selle atribuutika ja militaarteema vastu, mis Tehumardil maha lammutati, tunnevad Saaremaad külastavad turistid järjest enam huvi.

"Tegemist oli ju ühe ajalooperioodi väärtusliku mälestistega. Ja kui praegu välismaalased siin mööda saart ringi käivad, siis väga paljud küsivad, et kas on võimalik külastada ka mõnd nõukogudeaegset sõjaväeosa, piirivalvekordonit või raketibaasi," selgitas Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa.

Paraku on aeg ja rüüstamised ka teistes sõjaväeosades oma töö teinud ja selle ajastu märgid ongi "oma eheduses" Saaremaalt kadumas.

"Ka nõukogude ajal loodud militaarobjektid ütlevad, et jah, me tahaksime unustada, aga me ei tohiks unustada," nentis muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Kui muinsuskaitse jaoks on 25 aasta vanused objektid liiga noored, siis on aga lootust, et vähemalt Eesti politsei suudab ühe endise Nõukogude sõjaväeosa Saaremaal säilitada - Undvas traataia taga näeb korraga ja kõrvuti veel nii eelmiste vägede jäänukeid kui ka Eesti riigikaitse seadmeid.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: