Prokuratuur süüdistab Peipsi kalakuningana tuntud Kärbergi pettuses ({{commentsTotal}})

Peipsi kala.
Peipsi kala. Autor/allikas: PM/SCANPIX BALTICS

Prokuratuur on Peipsi kalakuningana tuntud Paul Kärbergi vastu kohtusse saatnud kriminaalasja, milles süüdistab meest ligi 98 000 euro suuruse toetuse väljapetmises, kirjutab Eesti Päevaleht.

Väidetavalt ei kasutanud Kärberg laevade kordategemise toetuseks saadud raha eesmärgipäraselt.

Kärbergi kriminaalasja eelistung on määratud 22. septembriks Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajja.

Peale Kärbergi on põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) tüssamises süüdistus esitatud ka kahele juriidilisele isikule: OÜ-le Omedu Rand ja OÜ-le Peipus Fish. Esimene neist on Kärbergi ettevõte, teine kuulub äriregistri järgi Andrei Eerole, kuid Kärberg on ettevõtte prokurist ja tal on õigus esindada ettevõtet kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.

Kuna kriminaalasjas pole toimunud veel eelistungit, ei soovi ei prokuratuur ega PRIA täpsemaid kommentaare anda.

„See kriminaalasi on järjekordse pikema jälitamise tulemusena tekitatud teema, kus tegelikkuses seda pettust ei tuvastatud. Kõik need laevad, mille renoveerimist PRIA toetas, ka renoveeriti ning tänasel päeval need sõidavad ja tegelevad kalapüügiga. Mingeid omafinantseeringute pettusi või olematuid laevu ei eksisteerinud,” teatas Kärberg ajalehele.

2007. aastal seisis Kärberg kohtu ees süüdistusega aastail 2000-2002 riigile 4,5 miljoni krooni maksude tasumata jätmises. Toona pääses ta kriminaalasja lõpetamisega, kui maksis riigikassasse 100 000 krooni.

2012. aastal lõpetas kohus Kärbergi kohta kriminaalmenetluse valimis- ja hääletusvabaduse rikkumise süüdistuses. Süüdistuse järgi mõjutasid Alajõe toonane vallavolikogu esimees Sergei Asmus ja Paul Kärberg 2009. aasta kohalike valimiste ajal üht 49-aastast naist ja 48-aastast meest hääletama nende soovitud kandidaadi poolt. Lõpuks tõdes prokurör, et meeste süü polnud suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudus avalik menetlushuvi ning kohtualused pääsesid riigile 500 euro maksmisega.



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: