Göteborgi kortermajas kärgatanud plahvatus tappis lapse ({{commentsTotal}})

{{1471846560000 | amCalendar}}
Sündmuskoht Göteborgis Biskopsgårdeni piirkonnas.
Sündmuskoht Göteborgis Biskopsgårdeni piirkonnas. Autor/allikas: Tomas Singer/svt.se

Göteborgis Biskopsgårdeni piirkonnas asuvas kortermajas leidis täna öösel aset võimas plahvatus, milles hukkus 8-aastane poisslaps. Plahvatuse põhjustas käsigranaat.

Politsei sai teate plahvatuse kohta öösel, kohaliku aja järgi kell 3.07, vahendas Yle Rootsi meediat.

Võimude kinnitusel toimus plahvatus kolmandal korrusel asunud korteris, kus oli sel hetkel mitmeid inimesi.

Plahvatuse tagajärjel sai raskelt viga 8-aastane poiss, kes suri hiljem haiglas. Korterist viidi haiglasse veel inimesi, kuid keegi neist tõsiselt viga polnud saanud.

Surma saanud poiss korteris ei elanud ning oli seal parajasti külas. Plahvatuse ajal oli ta maganud.

Plahvatus tekitas lisaks korterile kahjustusi ka trepikojas. Teistes korterites purustusi ei olnud.

Politsei alustas eeluurimist mõrva või tapmist puudutavate paragrahvide alusel. Hetkel pole ühtegi kahtlustatavat kinni peetud.  

Tõenäoliselt oli tegu kriminaalsete jõukude arveteõiendamisega

Politsei peab tõenäoliseks, et tegu oli kuritegelike grupeeringute arveteõiendamisega.

Sellele viitab näiteks asjaolu, et korterisse on registreeritud mitmeid isikuid, kes on varem mõistetud süüdi tõsistes isikuvastastes kuritegudes.

Muuhulgas elas seal mees, kes mõisteti käesoleval aastal eluks ajaks vangi Göteborgis toimunud tulevahetuse eest, milles hukkus kaks ja sai haavata kaheksa inimest.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: