5 uudist, mida täna hommikul teada: eestlaste kõrgest rahulolust, ametiühingute toetusest reformile ja aktsiaemissioonist Ida-Virus ({{commentsTotal}})

5 uudist
5 uudist Autor/allikas: ERR

Siin on viis uudist, millega uut töönädalat alustada.

Emor: eestlane on oma eluga rahul rohkem kui keskmine eurooplane

Tänavusest Eurobaromeetri uuringust ilmnes, et Eesti kodanike rahulolu eluga püsib kõrge: hinnang oma riigi ja leibkonna majanduslikule olukorrale on positiivsem kui Euroopas keskmiselt. Muret tuntakse immigratsiooni, majanduse, tervise ning sotsiaalkindlustuse üle.

Hoolimata valdavalt kriitilistest hinnangutest Eesti majandusele eristuvad eestlased eurooplastest jätkuvalt usuga leibkonna majandusliku olukorra paranemisse. Sellised optimiste on Eestis 32% kodanikest, samas kui Euroopas on neid vähem - 22%.

Aivar Voog märkis, et kui Euroopa Liidu kodanikud peavad olulisimaks probleemiks töötust (33%), siis eestlaste jaoks on suurim probleem immigratsioon (30%). "Immigratsiooni kõrval peavad Eesti elanikud oluliseks probleemiks riiklikul tasandil ka majanduslikku olukorda – nii arvab 27% elanikest. Samaväärseks probleemiks on eestlaste seas tõusnud tervis ja sotsiaalkindlustus," selgitas Voog.

Eurobaromeetri uuring number 85 viidi läbi 2016. aasta 21. maist kuni 31. maini Euroopa Liidu 28 liikmesriigis, viies kandidaatriigis (Türgis, endises Jugoslaavia Vabariigis Makedoonias, Montenegros, Serbias ja Albaanias) ning Põhja-Küprosel.

Kokku küsitleti 1012 Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku.


Ametiühingud toetavad vanemahüvitise reformi

Augusti algul sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna poolt välja käidud vanemahüvitise reformi ideed muudaksid vanemahüvitise kasutamise paindlikumaks ja aitaksid kaasa palgalõhe vähendamisele, leiab ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson.

Samas soovitab Peterson plaani täiendada lasteaiakohtade olulise suurendamisega, sest nende vähesus ja kõrge hind on üks põhjusi, miks noored vanemad tööturult pikalt eemale jäävad, teatas keskliit.

Petersoni sõnul on muudatused hädavajalikud, sest praegune kord on segane, ebajärjekindel ja mitmes aspektis kahjustanud naiste võimalusi tööturul.

 

Nitrofert emiteerib 119 miljoni väärtuses uusi aktsiaid

 

Kohtla-Järvel mineraalväetisi tootnud Nitrofert AS on emiteerinud 1,9 miljonit uut väärtpaberit kogusummas 119 miljonit eurot.

Nitroferdi tehase juhataja Aleksei Nikolajev ei soovinud vastata BNS-i küsimusele, kas emissiooni eesmärgiks on tootmise taaskäivitamine või mis võiksid olla ettevõtte edasised plaanid. "Tänaseks meil ei ole mingeid kommentaare," sõnas ta vaid.

Ettevõte lõpetas tootmise täielikult eelmise aasta lõpus ning koondas kokku 421 töötajat. Sealse tootmise sulgemise ning ka teistes Ida-Virumaa suurettevõtetes toimunud koondamislaine tõttu esitas Eesti ka abipalve Euroopa Liidu globaliseerumisega kohanemise fondile.

Nii töötukassast kui sotsiaalministeeriumist öeldi BNS-ile, et Nitrofert ei ole kuidagi mõista andnud, et sealne tööjõuolukord kuidagi muutumas oleks.

Praegune aktsiakapitali suurendamine on esimene kord kahe aasta jooksul, kui firma suurema emissiooni korraldab. Veidi tõstis firma aktsiakapitali ka eelmise aasta augustis enne koondamisi, ent siis oli emissiooni maht vaid 1,9 miljonit eurot, suurendades aktsiakapitali mahu 12,2 miljoni euroni. Vähemalt eelnevad 13 aastat püsis see 10 miljoni euro kandis.


Ilmateade

Täna on pilves selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub kagu- ja lõunatuul, saartel edela- ja läänetuul 4-9, rannikul puhanguti kuni 12 m/s, õhtuks pöördub kõikjal läänekaarde ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on 18..23, Ida-Eestis kuni 25°C.

 

Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid arutavad Euroopa tulevikku

Itaalia peaminister Matteo Renzi, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Francois Hollande kohtuvad esmaspäeval, et arutada Euroopa Liidu tulevikku pärast Suurbritannia rahva otsust ühendusest lahkuda.

Kohtumine leiab aset kolm nädalat enne Euroopa Liidu mitteametlikku tippkohtumist Bratislavas, mis korraldatakse ilma Suurbritannia osaluseta.

Kolme riigi juhid saavad kokku Itaalias asuval Ventotene saarel.

"Esmaspäevase kohtumise esmärgiks on näidata kolme suurima riigi ühtsust, kuid mingisugust eraldi kildkonda seal ei looda," ütles Prantsusmaa diplomaatiline allikas uudisteagentuurile Reuters.

Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa on eriti mures Ungari ja Hollandi olukorra pärast, sest Ungaris kavatsetakse korraldada rahvahääletus Euroopa Liidu sunniviisiliste pagulaskvootide üle ja Hollandis nõutakse brittidele sarnaselt juba referendumit ühendusest lahkumiseks.

 

Brasiilia politsei konfiskeeris Iirimaa olümpiakontorist dokumente

Brasiilia politsei konfiskeeris pühapäeval Iirimaa esinduse olümpiakontorist dokumente, passe, telefone ja arvuteid seoses olümpiapiletite ebaseadusliku müügiskeemiga, vahendas kohalik meedia.

Iirimaa Olümpiakomitee ametliku teadaande kohaselt võttis Rio politsei nende spordikülas asuvast kontorist kaasa passid, mobiiltelefonid ja sülearvutid.

Viimastel andmetel konfiskeeriti Iirimaa delegatsiooni juhi Kevin Kilty, Iirimaa olümpiakomitee peasekretäri Dermot Henihani ja Stephen Martini passid, keda kahtlustatakse seotuses petuskeemiga.

Euroopa Olümpiakomiteede juht Pat Hickey, keda süüdistatakse seotuses ebaseadusliku olümpiapiletite müügi skeemiga, jäeti Rio de Janeiros vahi alla ja viidi vanglasse, teatas reedel politsei. Hickey peeti kinni kolmapäeval.

71-aastane Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) täitevkomitee iirlasest liige vabastati neljapäeval haiglast ja kuulati seejärel üle. Kohus keeldus teda kautsjoni vastu vabadusse laskmast ja ta viidi "Bangu kinnipidamiskompleksi".

Toimetaja: Allan Rajavee

Allikas: ERR, BNS



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema