Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid arutavad Euroopa tulevikku ({{commentsTotal}})

{{1471849217000 | amCalendar}}

Itaalia peaminister Matteo Renzi, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president François Hollande kohtuvad esmaspäeval, et arutada Euroopa Liidu tulevikku pärast Suurbritannia rahva otsust ühendusest lahkuda.

Kohtumine leiab aset kolm nädalat enne Euroopa Liidu mitteametlikku tippkohtumist Bratislavas, mis korraldatakse ilma Suurbritannia osaluseta.

Kolme riigi juhid saavad kokku Itaalias asuval Ventotene saarel.

"Esmaspäevase kohtumise esmärgiks on näidata kolme suurima riigi ühtsust, kuid mingisugust eraldi kildkonda seal ei looda," ütles Prantsusmaa diplomaatiline allikas uudisteagentuurile Reuters.

Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa on eriti mures Ungari ja Hollandi olukorra pärast, sest Ungaris kavatsetakse korraldada rahvahääletus Euroopa Liidu sunniviisiliste pagulaskvootide üle ja Hollandis nõutakse brittidele sarnaselt juba referendumit ühendusest lahkumiseks.

Renzi valis Napoli lähedal asuva väikese saare kolme liidri kohtumispaigaks, kuna Ventotene mängis olulist rolli EL-i loomise ajaloos, kirjutati Itaalia valitsuse teadaandes.

Saarel asus Teise maailmasõja ajal Itaalia fašistliku valitsuse poliitiliste oponentide vangla ning just seal kirjutasid Ernesto Rossi ja Altiero Spinelli " Ventotene Manifesto", mida paljud peavad võtmetähtsusega dokumendiks Euroopa ühinemisliikumise jaoks.

1941. aastal kirjutatud manifestis kutsutakse looma Euroopa riikide föderatsioon, mis looks tugeva sideme ja takistaks sõdu.

Renzi ütles juulis, et Brexit oli Euroopa poliitiline lüüasaamine ja äratuskell, mis näitas muutuste vajadust.

Renzi: Suurbritannia lahkumine ei hukuta Euroopa Liitu

Itaalia peaminister ütles esmaspäeval, et Suurbritannia lahkumine ei too kaasa Euroopa Liidu lagunemist.

"Paljud arvasid, et EL on Brexiti järel hukule määratud, ent nii see ei ole," ütles Renzi Itaalia lennukikandjal Giuseppe Garibaldi Saksa kantslerit Angela Merkelit ja Prantsuse presidenti François Hollande'i võõrustades.

Renzi sõnul nõuab Euroopa, et kontinendi Brexiti-järgne tulevik keskenduks ühisele kaitsepoliitikale, julgeolekule ja majanduskasvule.

Hollande ütles, et Euroopa liidrid peavad võitlema natsionalistlike kalduvuste vastu ja näitama ühtsust.

Renzi, Merkel ja Hollande külastasid esmaspäeval Napoli lähistel asuvat Ventotene saart, kus asus Teise maailmasõja ajal Itaalia fašistliku valitsuse poliitiliste vastaste vangla.

Seal kirjutasid Ernesto Rossi ja Altiero Spinelli " Ventotene Manifesto", mida paljud peavad võtmetähtsusega dokumendiks Euroopa ühinemisliikumise jaoks.

1941. aastal kirjutatud manifestis kutsutakse looma Euroopa riikide föderatsioon, mis looks tugeva sideme ja takistaks sõdu.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Aivo Pärn ja Valvo Semilarski

Mis seob kinnipeetud abilinnapead ja ärimeest?

Eile kinni peetud Tartu abilinnapead Valvo Semilarskit ja eeldatavalt kinni peetud ärimeest Aivo Pärna seob Tartus lõbustusasutusena tuntud kinnistu, kirjutab ERR-i Tartu korrespondent Madis Hindre.

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: