Gazprom jätkab Poola vastuseisust hoolimata Nord Stream 2 projektiga ({{commentsTotal}})

Gazpromi asejuht Aleksandr Medvedev.
Gazpromi asejuht Aleksandr Medvedev. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Venemaa riiklik gaasikontsern Gazprom teatas, et kavatseb Poola ametivõimude vastuseisust hoolimata jätkata Nord Stream 2 projektiga.

Gazprom ja Inglise-Hollandi energiakontsern Shell, Prantsuse ettevõte Engie, Austria energiafirma OMV ning Saksamaa ettevõtted Uniper ja Wintershall sõlmisid möödunud aastal leppe Nord Streami gaasijuhtme laiendamiseks 10 miljardi euro eest. Projektiga on kavas 2019. aastaks ehitada kaks lisajuhet olemasoleva kahe Nord Stream 1 gaasijuhtme kõrvale ning kahekordistada iga-aastast gaasimahtu 110 miljardi kuupmeetrini.

Poola konkurentsiamet (Urzed Ochrony Konkurencji i Konsumentow ehk UOKiK) teatas juuli lõpus, et on firmade liitumise vastu, sest see võib tuua kaasa ebaõiglase konkurentsi ja tugevdada liigselt Gazpromi, mis juba etendab juhtrolli gaasitarnetes Poolasse.

Kuigi gaasijuhe Poolat ei läbi, oli otsus Gazpromi ja partnerite jaoks tõsiseks löögiks. Partnerid teatasid 12. augustil, et võtavad Poola võimudele esitatud taotluse ühisfirma asutamisloa saamiseks tagasi, kuid projektiga lubasid nad siiski jätkata. Lääne firmad lubasid, et igaüks neist otsib alternatiivseid võimalusi iseseisvalt gaasijuhtme projekti panustada, vahendas EUobserver.

Laupäeval ütles Gazpromi asejuht Aleksandr Medvedev TASS-ile, et partnerid on otsustanud mitte enam oodata, sest ettevõte Nord Stream 2 kui selline toimib ja töötab. "See, kuidas välismaised partnerid osa võtavad - see on küsimus, mille nad ise otsustavad," selgitas ta.

"Nad otsivad võimalusi projektiga ühineda. Meie liigume oma plaanide kohaselt edasi. Meie partnerid jagavad meie visiooni," rääkis Medvedev.

Ka Wintershalli pressiesindaja on Vene meediale kinnitanud, et ettevõte toetab endiselt projekti ning otsib alternatiivseid lahendusi.

Poola konkurentsiameti juht Marek Niechcial ütles aga omakorda, et Poola otsus on lõplik. "See peatab selle tehingu," rõhutas ta.

Otsus tähendab muuhulgas ka seda, et Gazprom peab ise leidma gaasijuhtme ehitamiseks 8 miljardit eurot ning seda olukorras, kus Venemaa pankade võime rahvusvahelistelt turgudelt kapitali koguda on EL-i ja USA poolt kehtestatud sanktsioonide tõttu raskendatud.

Lisaks peavad gaasijuhtmele andma veel heakskiidu ka Taani, Soome ja Rootsi, sest merre rajatav Nord Stream 2 peaks läbima nimetatud riikide majandustsoone.

Euroopa Komisjon on omakorda andnud mõista, et Nord Stream 2 kõik osad peavad olema vastavuses EL-i energiapoliitikat käsitlevate reeglitega, muuhulgas konkurentsi puudutavate tingimustega.

Sarnastel asjaoludel pidi Gazprom juba loobuma varasemast, Musta merd läbima pidanud South Streami projektist.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: