Soini: NATO ukse avatuna hoidmine on Soome huvides, Rootsi ja Eestiga on aga "erilised suhted" ({{commentsTotal}})

Soome välisminister Timo Soini.
Soome välisminister Timo Soini. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Soome välisminister Timo Soini tõstis täna suursaadikutele peetud kõnes esile kolm peamist teemat - Euroopa Liidu, Venemaa ja NATO.

Samuti rõhutas ta seda, kuivõrd tähtsad on "erilised suhted" Rootsi ja Eestiga, vahendas Yle.

Soini selgitas, et see on kõikide huvides, kui NATO-ga koostööd tihendanud Soome ja Rootsi istuvad selle laua taga, kus arutatakse Läänemere piirkonnaga seotud küsimusi. Välisminister kordas, et Soome pole praegu NATO liikmesust taotlemas, kuid lisas, et see võimalus on endiselt olemas ning see sõltub eelkõige Euroopa julgeolekualasest situatsioonist.

"Olukord on sama. [NATO] ukse avatuna hoidmine on Soome julgeoleku huvides," rõhutas ta.

Soini hinnangul tuleb Soome turvalisuse ja kaitsevõime eest hoolt kanda ning Soome ei saa endale selles küsimuses isolatsiooni lubada.

Olulised naabrid

Olukorras, kus Rootsi on Soome jaoks "alati kõige lähedasem ja usaldusväärsem partner" on loomulik ka see, kui kaks riiki üha suuremat kaitsekoostööd teevad. Ka Eestiga on Soomel "eriline suhe", tuletas Soini meelde.

Samal ajal on ka venemaa Soome jaoks oluliseks naaberriigiks. "Me ei saa ja ka ei taha Venemaale selga pöörata. Samas tuleb olla ka aus: Krimmi puhul on Venemaa rikkunud euroopalikke reegleid," rääkis Soini.

Välisminister rõhutas, et Euroopa Liidu ühine sanktsioonidepoliitika püsib paigas ning Minski leppest tulenevate tingimuste täitmisele pole endiselt mingeid alternatiive. See, kas EL-i ja Venemaa suhted saavad uuesti normaalseks muutuda, sõltub Soini arvates Venemaa enda tegevusest.

Kui ebastabiilsus Euroopas ja ebakindlus Euroopa lähipiirkonnas kasvavad, on Euroopa turvalisuse nurgakiviks ka transatlantiline side. Soomet kaitseb omakorda Euroopa Liidu liikmesus.

"Euroopa Liit on julgeolekupoliitiline liit, mille tähtsust ei tasu alahinnata. Julgeolekupoliitilise liiduna on EL ka kooskõlas Soome huvidega," selgitas Soini.

Brexiti tagajärjed pole veel selged

Käesoleva aasta tähtsamate uudiste nimekirja paigutas Soini Suurbritannia EL-rahvahääletuse tulemuse.

"See oli tõeline "kus sina siis olid" hetk. Mina olin näiteks oma suvilas," meenutas välisminister.

Kuigi Soini enda sõnul pidevalt jätkuvasse eurointegratsiooni ei usu, ei looda ta ka Euroopa Liidu lagunemist, sest võimalusi olevat veel.

EL võib veel "ellu jääda ja kohaneda", kui ühistest kokkulepetest kinni peetakse, arvas Soini ja nentis samas, et Euroopa kui väärtustel põhinev kogukond on olemas ka EL-ist sõltumata.

Toimetaja: Laur Viirand



OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: