Soini: NATO ukse avatuna hoidmine on Soome huvides, Rootsi ja Eestiga on aga "erilised suhted" ({{commentsTotal}})

Soome välisminister Timo Soini.
Soome välisminister Timo Soini. Autor: Reuters/Scanpix

Soome välisminister Timo Soini tõstis täna suursaadikutele peetud kõnes esile kolm peamist teemat - Euroopa Liidu, Venemaa ja NATO.

Samuti rõhutas ta seda, kuivõrd tähtsad on "erilised suhted" Rootsi ja Eestiga, vahendas Yle.

Soini selgitas, et see on kõikide huvides, kui NATO-ga koostööd tihendanud Soome ja Rootsi istuvad selle laua taga, kus arutatakse Läänemere piirkonnaga seotud küsimusi. Välisminister kordas, et Soome pole praegu NATO liikmesust taotlemas, kuid lisas, et see võimalus on endiselt olemas ning see sõltub eelkõige Euroopa julgeolekualasest situatsioonist.

"Olukord on sama. [NATO] ukse avatuna hoidmine on Soome julgeoleku huvides," rõhutas ta.

Soini hinnangul tuleb Soome turvalisuse ja kaitsevõime eest hoolt kanda ning Soome ei saa endale selles küsimuses isolatsiooni lubada.

Olulised naabrid

Olukorras, kus Rootsi on Soome jaoks "alati kõige lähedasem ja usaldusväärsem partner" on loomulik ka see, kui kaks riiki üha suuremat kaitsekoostööd teevad. Ka Eestiga on Soomel "eriline suhe", tuletas Soini meelde.

Samal ajal on ka venemaa Soome jaoks oluliseks naaberriigiks. "Me ei saa ja ka ei taha Venemaale selga pöörata. Samas tuleb olla ka aus: Krimmi puhul on Venemaa rikkunud euroopalikke reegleid," rääkis Soini.

Välisminister rõhutas, et Euroopa Liidu ühine sanktsioonidepoliitika püsib paigas ning Minski leppest tulenevate tingimuste täitmisele pole endiselt mingeid alternatiive. See, kas EL-i ja Venemaa suhted saavad uuesti normaalseks muutuda, sõltub Soini arvates Venemaa enda tegevusest.

Kui ebastabiilsus Euroopas ja ebakindlus Euroopa lähipiirkonnas kasvavad, on Euroopa turvalisuse nurgakiviks ka transatlantiline side. Soomet kaitseb omakorda Euroopa Liidu liikmesus.

"Euroopa Liit on julgeolekupoliitiline liit, mille tähtsust ei tasu alahinnata. Julgeolekupoliitilise liiduna on EL ka kooskõlas Soome huvidega," selgitas Soini.

Brexiti tagajärjed pole veel selged

Käesoleva aasta tähtsamate uudiste nimekirja paigutas Soini Suurbritannia EL-rahvahääletuse tulemuse.

"See oli tõeline "kus sina siis olid" hetk. Mina olin näiteks oma suvilas," meenutas välisminister.

Kuigi Soini enda sõnul pidevalt jätkuvasse eurointegratsiooni ei usu, ei looda ta ka Euroopa Liidu lagunemist, sest võimalusi olevat veel.

EL võib veel "ellu jääda ja kohaneda", kui ühistest kokkulepetest kinni peetakse, arvas Soini ja nentis samas, et Euroopa kui väärtustel põhinev kogukond on olemas ka EL-ist sõltumata.

Toimetaja: Laur Viirand



Eestisse saabusid USA F-35 hävitajad
Uuendatud: 14:36 

ERR-i FOTOD LENNUKITE MAANDUMISEST ÄMARIS

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit alistas maailma 34. reketi ja jõudis Stuttgardis teise ringi

Eesti esireket Anett Kontaveit võitis kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril neljanda järjestikuse mängu ja jõudis teise ringi.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.