Filipiinide narkovastases sõjas on tapetud juba 1800 inimest, Manila siiski ÜRO-st lahkumist ei plaani ({{commentsTotal}})

Politsei poolt tapetud mees Manila tänaval 18. augustil.
Politsei poolt tapetud mees Manila tänaval 18. augustil. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Pärast seda, kui maikuus astus ametisse president Rodrigo Duterte ning alustas oma narkovastase poliitika elluviimist, on Filipiinidel narkootikumide vastase operatsiooniga seoses tapetud umbes 1800 inimest, teatas politsei.

Filipiinide politsei juht Ronald Dela Rosa ütles kohtuväliseid hukkamisi uurivale senatikomiteele antud ülevaates, et politseinike poolt on tapetud 712 väidetavat narkokaubitsejat ja narkomaani, vahendas Reuters.

Politsei uurib ka 1067 narkootikumidega seotud tapmisjuhtumit, mis on leidnud aset väljaspool politseioperatsiooni, lisas Dela Rosa.

Komitee pandi kokku Duterte kriitikust senaator Leila de Lima, kes nõuab, et võimuesindajad selgitaksid "enneolematut tapmisjuhtumite sagenemist".

ÜRO on kutsunud Filipiinide võime üles tegema lõppu omakohtule ja kohtuvälistele hukkamistele, mis on plahvatuslikult sagenenud, kui narkovastast sõda lubanud Duterte presidendiks valiti.

Välisminister: Filipiinidel pole kavas ÜRO-st lahkuda, president oli lihtsalt sügavalt pettunud

Duterte ise aga andis eilsel pressikonverentsil ÜRO-le vastulöögi ning nimetas rahvusvahelist organisatsiooni muuhulgas ka "hoorapojaks". Teravate avalduste poolest tuntud president ähvardas ka sellega, et Filipiinid võivat üleüldse ÜRO-st lahkuda, kui organisatsioon kriitikat ei lõpeta.

Täna kinnitas välisminister Perfecto Yasay, et Filipiinidel on siiski kavas ÜRO liikmena jätkata ning et presidendi sõnavõtt olevat olnud ajendatud "sügavast pettumusest ja frustratsioonist".

Yasay lisas, et Duterte on lubanud narkovastases sõjas inimõigusi austada ning on andnud politseile korralduse uurida kõiki kohtuvälise hukkamise juhtumeid. Välisministri sõnul on ÜRO oma kriitikas teinud kiirustades "meelevaldseid järeldusi" Filipiinide poliitika kohta.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema