Filipiinide narkovastases sõjas on tapetud juba 1800 inimest, Manila siiski ÜRO-st lahkumist ei plaani ({{commentsTotal}})

Politsei poolt tapetud mees Manila tänaval 18. augustil.
Politsei poolt tapetud mees Manila tänaval 18. augustil. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Pärast seda, kui maikuus astus ametisse president Rodrigo Duterte ning alustas oma narkovastase poliitika elluviimist, on Filipiinidel narkootikumide vastase operatsiooniga seoses tapetud umbes 1800 inimest, teatas politsei.

Filipiinide politsei juht Ronald Dela Rosa ütles kohtuväliseid hukkamisi uurivale senatikomiteele antud ülevaates, et politseinike poolt on tapetud 712 väidetavat narkokaubitsejat ja narkomaani, vahendas Reuters.

Politsei uurib ka 1067 narkootikumidega seotud tapmisjuhtumit, mis on leidnud aset väljaspool politseioperatsiooni, lisas Dela Rosa.

Komitee pandi kokku Duterte kriitikust senaator Leila de Lima, kes nõuab, et võimuesindajad selgitaksid "enneolematut tapmisjuhtumite sagenemist".

ÜRO on kutsunud Filipiinide võime üles tegema lõppu omakohtule ja kohtuvälistele hukkamistele, mis on plahvatuslikult sagenenud, kui narkovastast sõda lubanud Duterte presidendiks valiti.

Välisminister: Filipiinidel pole kavas ÜRO-st lahkuda, president oli lihtsalt sügavalt pettunud

Duterte ise aga andis eilsel pressikonverentsil ÜRO-le vastulöögi ning nimetas rahvusvahelist organisatsiooni muuhulgas ka "hoorapojaks". Teravate avalduste poolest tuntud president ähvardas ka sellega, et Filipiinid võivat üleüldse ÜRO-st lahkuda, kui organisatsioon kriitikat ei lõpeta.

Täna kinnitas välisminister Perfecto Yasay, et Filipiinidel on siiski kavas ÜRO liikmena jätkata ning et presidendi sõnavõtt olevat olnud ajendatud "sügavast pettumusest ja frustratsioonist".

Yasay lisas, et Duterte on lubanud narkovastases sõjas inimõigusi austada ning on andnud politseile korralduse uurida kõiki kohtuvälise hukkamise juhtumeid. Välisministri sõnul on ÜRO oma kriitikas teinud kiirustades "meelevaldseid järeldusi" Filipiinide poliitika kohta.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: