Ametnik: kui EL reeglid rangemaks muudab, ei saa Rootsi enam heldet pagulaspoliitikat jätkata ({{commentsTotal}})

Varjupaigataotlejad ja Rootsi politseinikud Malmö raudteejaamas rändekriisi kõrghetkel 2015. aasta novembris.
Varjupaigataotlejad ja Rootsi politseinikud Malmö raudteejaamas rändekriisi kõrghetkel 2015. aasta novembris. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kui Euroopa Liit peaks seniseid pagulaspoliitikat käsitlevaid reegleid rangemaks muutma, võib Rootsil olla juriidiliselt võimatu rakendada EL-ist "heldemat" pagulaspoliitikat, hoiatas Rootsi migratsiooniameti õigusosakonna juht Fredrik Beijer.

Euroopa Komisjoni poolt suvel tehtud ettepanekud tooksid heaks kiitmise korral kaasa olukorra, kus senised miinimumnõuded asendataks reeglitega, mis leiaksid tee kõikide liikmesriikide seadustesse. Praegu on liikmesriikide pagulaspoliitikate vahel märkimisväärseid erinevusi, mis Komisjoni ettepanku rakendamise korral kaoksid ning kui mitmes liikmesriigis on kardetud, et Brüsseli plaanid muudaksid pagulaspoliitika liiga leebeks, siis Rootsi ametnike kartused on hoopis vastupidised, vahendasid The Local ja Rootsi Raadio.

"Jah, kui see (Euroopa Komisjoni plaan - Toim.) saab reaalsuseks, muutuks Rootsi või ükskõik millise teise liikmesriigi jaoks võimatuks rakendada heldemat pagulaspoliitikat kui see, mille on paika pannud Euroopa Liit," selgitas Beijer.

Eelmisel aastal saabus Rootsi 160 000 varjupaigataotlejat. Käesoleval suvel kiideti Rootsis heaks seadusemuudatused, mis kehtivad ajutiselt järgmised kolm aastat. Muuhulgas on oluliseks muutuseks säte, mille kohaselt uued varjupaigataotlejad saavad kaitse pälvimise korral tähtajalise elamisloa, mitte aga alalise elamisloa nagu varem.

Kui Komisjoni plaan aga vahepeal heaks kiidetakse, ei saaks Rootsi pärast kolme aasta möödumist enam varasemate reeglite juurde tagasi pöörduda, nentis Beijer.

Samas pole Komisjoni varjupaigapoliitikat puudutava ettepaneku rakendumine kaugeltki mitte kindel. Plaani peavad heaks kiitma nii liikmesriigid kui ka Euroopa Parlament. Ettepanekuid Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi muutmiseks on Komisjon teinud ka varem, kuid seni pole liikmesriigid, vähemalt mitte kõik, neid erilise entusiasmiga vastu võtnud.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: