Ametnik: kui EL reeglid rangemaks muudab, ei saa Rootsi enam heldet pagulaspoliitikat jätkata ({{commentsTotal}})

Varjupaigataotlejad ja Rootsi politseinikud Malmö raudteejaamas rändekriisi kõrghetkel 2015. aasta novembris.
Varjupaigataotlejad ja Rootsi politseinikud Malmö raudteejaamas rändekriisi kõrghetkel 2015. aasta novembris. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kui Euroopa Liit peaks seniseid pagulaspoliitikat käsitlevaid reegleid rangemaks muutma, võib Rootsil olla juriidiliselt võimatu rakendada EL-ist "heldemat" pagulaspoliitikat, hoiatas Rootsi migratsiooniameti õigusosakonna juht Fredrik Beijer.

Euroopa Komisjoni poolt suvel tehtud ettepanekud tooksid heaks kiitmise korral kaasa olukorra, kus senised miinimumnõuded asendataks reeglitega, mis leiaksid tee kõikide liikmesriikide seadustesse. Praegu on liikmesriikide pagulaspoliitikate vahel märkimisväärseid erinevusi, mis Komisjoni ettepanku rakendamise korral kaoksid ning kui mitmes liikmesriigis on kardetud, et Brüsseli plaanid muudaksid pagulaspoliitika liiga leebeks, siis Rootsi ametnike kartused on hoopis vastupidised, vahendasid The Local ja Rootsi Raadio.

"Jah, kui see (Euroopa Komisjoni plaan - Toim.) saab reaalsuseks, muutuks Rootsi või ükskõik millise teise liikmesriigi jaoks võimatuks rakendada heldemat pagulaspoliitikat kui see, mille on paika pannud Euroopa Liit," selgitas Beijer.

Eelmisel aastal saabus Rootsi 160 000 varjupaigataotlejat. Käesoleval suvel kiideti Rootsis heaks seadusemuudatused, mis kehtivad ajutiselt järgmised kolm aastat. Muuhulgas on oluliseks muutuseks säte, mille kohaselt uued varjupaigataotlejad saavad kaitse pälvimise korral tähtajalise elamisloa, mitte aga alalise elamisloa nagu varem.

Kui Komisjoni plaan aga vahepeal heaks kiidetakse, ei saaks Rootsi pärast kolme aasta möödumist enam varasemate reeglite juurde tagasi pöörduda, nentis Beijer.

Samas pole Komisjoni varjupaigapoliitikat puudutava ettepaneku rakendumine kaugeltki mitte kindel. Plaani peavad heaks kiitma nii liikmesriigid kui ka Euroopa Parlament. Ettepanekuid Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi muutmiseks on Komisjon teinud ka varem, kuid seni pole liikmesriigid, vähemalt mitte kõik, neid erilise entusiasmiga vastu võtnud.

Toimetaja: Laur Viirand



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: