Ametnik: kui EL reeglid rangemaks muudab, ei saa Rootsi enam heldet pagulaspoliitikat jätkata ({{commentsTotal}})

Varjupaigataotlejad ja Rootsi politseinikud Malmö raudteejaamas rändekriisi kõrghetkel 2015. aasta novembris.
Varjupaigataotlejad ja Rootsi politseinikud Malmö raudteejaamas rändekriisi kõrghetkel 2015. aasta novembris. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kui Euroopa Liit peaks seniseid pagulaspoliitikat käsitlevaid reegleid rangemaks muutma, võib Rootsil olla juriidiliselt võimatu rakendada EL-ist "heldemat" pagulaspoliitikat, hoiatas Rootsi migratsiooniameti õigusosakonna juht Fredrik Beijer.

Euroopa Komisjoni poolt suvel tehtud ettepanekud tooksid heaks kiitmise korral kaasa olukorra, kus senised miinimumnõuded asendataks reeglitega, mis leiaksid tee kõikide liikmesriikide seadustesse. Praegu on liikmesriikide pagulaspoliitikate vahel märkimisväärseid erinevusi, mis Komisjoni ettepanku rakendamise korral kaoksid ning kui mitmes liikmesriigis on kardetud, et Brüsseli plaanid muudaksid pagulaspoliitika liiga leebeks, siis Rootsi ametnike kartused on hoopis vastupidised, vahendasid The Local ja Rootsi Raadio.

"Jah, kui see (Euroopa Komisjoni plaan - Toim.) saab reaalsuseks, muutuks Rootsi või ükskõik millise teise liikmesriigi jaoks võimatuks rakendada heldemat pagulaspoliitikat kui see, mille on paika pannud Euroopa Liit," selgitas Beijer.

Eelmisel aastal saabus Rootsi 160 000 varjupaigataotlejat. Käesoleval suvel kiideti Rootsis heaks seadusemuudatused, mis kehtivad ajutiselt järgmised kolm aastat. Muuhulgas on oluliseks muutuseks säte, mille kohaselt uued varjupaigataotlejad saavad kaitse pälvimise korral tähtajalise elamisloa, mitte aga alalise elamisloa nagu varem.

Kui Komisjoni plaan aga vahepeal heaks kiidetakse, ei saaks Rootsi pärast kolme aasta möödumist enam varasemate reeglite juurde tagasi pöörduda, nentis Beijer.

Samas pole Komisjoni varjupaigapoliitikat puudutava ettepaneku rakendumine kaugeltki mitte kindel. Plaani peavad heaks kiitma nii liikmesriigid kui ka Euroopa Parlament. Ettepanekuid Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi muutmiseks on Komisjon teinud ka varem, kuid seni pole liikmesriigid, vähemalt mitte kõik, neid erilise entusiasmiga vastu võtnud.

Toimetaja: Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: