Haigekassa viisid miinusesse ravimid, eriarstikulud ja rohkem haigestumisi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Egert Kamenik/Postimees/Scanpix

Haigekassa eelarve viisid esimeses poolaastas suurde miinusesse peamiselt ravimikompensatsioonid, eriarstikulud ja töövõimetushüvitised, mis osutusid plaanitust kulukamaks.

Haigekassa tõdeb oma esimese poolaasta aruandes, et 33-miljonilist ülekulu põhjustasid tervishoiutöötajate palgatõusust tingitud suurenenud kulutused eriarstiabile, üle lepingumahu tehtud ravi, ravijuhtude struktuurne kallinemine, uute teenuste ja ravimite lisandumine tervishoiuteenuste loetellu ning tervishoiuteenuste stabiilse kättesaadavuse tagamine.

Kõige suuremaks ülekulu põhjustajaks oli ravimihüvitiste planeeritust suurem kulu (ligikaudu 11 miljonit), sellest eelkõige C-hepatiidi uute kallite ravimite planeeritust suurem kasutus (ligikaudu kaheksa miljonit eurot), mille põhjustas n.ö kuhjunud vajadus.

Lisaks muule olid inimesed esimesel poolaastal ka plaanitust haigemad: suurenes nii haigus-, hooldus- kui ka sünnituslehtede hüvitamine ja päeva keskmine hüvitusmäär ületas prognoositut. Teisisõnu: inimeste keskmist palka, mille alusel hüvitisi määratakse, ennustati alla tegeliku taseme: kui veel möödunud aasta esimeses pooles oli ühe päeva töövõimetushüvitise maksumus 21,1 eurot, siis tänavu juba 22,7 eurot.

Ning ehkki ravikindlustatuid on aastaga vähemaks jäänud, olid nad kokku pikemalt haiged kui aasta varem - haiguslehtede arv kasvas kuus protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Ajutise töövõimetuse hüvitised ja ravimihüvitised on haigekassa jaoks n.ö avatud kohustused. See tähendab, et haigekassale on seadusega pandud kohustus selliseid hüvitisi maksta, kuid kulu sõltub sellest, kui palju inimesed mingil perioodil neid vajavad - näiteks kui ulatuslik on kevadine viirushaiguste puhang.

Eriarstiabis on lepingumahtu ületav töö tingitud teenuste suuremast tarbimisest. Haiglatele on see seadusega antud võimalus, millele rakendub nn ülempiir ehk soodsamatel tingimustel ületöö esitamine on lubatud kuni viis protsenti ambulatoorse ja päevaravi lepingumahust.

Vananev elanikkond keerab eelarve pea peale

Tervise- ja tööminister ning haigekassa nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski (SDE) põhjendab seda vananeva elanikkonna vajadustega, mis on suuremad kui võimalused.

"Kindlasti on võimalik ka süsteemi efektiivsemaks muuta – tõhustada ennetustööd ja esmatasandil antavat abi, kuid kõik senised trendid ja demograafilistel muutustel põhinevad prognoosid viitavad vajadusele muuta meie tervishoiu senist rahastust," põhjendas minister.

Viide ennetustööle on huvitav, kuivõrd just ennetustöö oli see, millele kulutati esimeses poolaastas vähem kui eelarves ette nähtud.

Aasta teises pooles prognoosib Ossinovski kulude stabiliseerumist - aastaseks miinuseks peaks jääma 31 miljonit eurot.

"Ravimihüvitiste kulu teisel poolaastal prognoositavalt stabiliseerub ja väheneb, kuna C-hepatiidi ravimi tootjaga sõlmiti hinnakokkulepe ning ka trendide jälgimine näitab, et patsientide ravile lisandumine poolaasta lõpuks stabiliseerus," ütles minister. "Töövõimetushüvitiste osas kulude mõjutamise võimalused puuduvad, nende kulu sõltub haigestumiste hulgast."

Kuidas üle eelarve töötamist pidurdada, selles näeb Ossinovski kahte valikut: kas tõmmata koomale ravimahtu või muuta riigieelarveseaduses ja kevadises riigieelarvestrateegias kinnitatud eelarvepositsiooni ehk maakeeli öelduna lasta eelarve veel suuremasse miinusesse, võttes kasutusele reservid.

"See tähendab kümme miljonit suuremat miinust järgmise aasta lõpuks," kinnitas ka Ossinovski. "Seda miinust on võimalik lähiaastatel katta eelmiste aastate jaotamata tulemi arvelt, mida oli üle 110 miljoni euro eelarveaasta alguses. Taolise ettepaneku reedel toimunud nõukogu ka tegi, kuna ravi kättesaadavuse halvenemine on nõukogu hinnangul lubamatu. Reservide arvelt jooksvate kulude katmine ei ole muidugi jätkusuutlik lahendus pikemas perspektiivis. Tervishoiu rahastamine laiemalt vajab otsuseid ning valitsus tegeleb sellega," kommenteeris minister.

Kõik senised trendid ja demograafilistel muutustel põhinevad prognoosid viitavad ministri sõnul vajadusele muuta meie tervishoiu senist rahastust. Elanikkonna vananemisega kaasnevad ennetusele vaatamata teatud haiguste - südame- ja veresoonkonna haiguste, liigeshaiguste, onkoloogiliste haiguste jm - kasv, mistõttu vajatakse ka enam arstiabi. Uute ja tõhusate ravimite ning tehnoloogiate areng võimaldab seejuures aina rohkemate haigustega toimetulekut ja pikenevat eluiga. Pikem eluiga nõuab ühiskonnalt aga aina suuremaid kulutusi, seega on üha suurem raviraha vajadus ühiskonna vananemise ja pikaealisuse kasvuga kaasnev paratamatus.

"Süsteemi toimimise parandamine ja lisaraha ei ole teineteist välistavad, vaid täiendavad. Mõlemat on vaja," rõhutas minister. "Praegune miinusega tulem näitab, et vananeva elanikkonna vajadused ravikindlustuse kaudu hüvitatavate teenuste järele on suuremad, kui praegune rahaline tulubaas suudab katta."

Järgmistel aastatel minnakse teadliku miinuse teed

Reedel kinnitas nõukogu haigekassa eelarve põhimõtted järgmiseks neljaks aastaks. Kuna see ei vasta, riigieelarve strateegias sätestatule, on juba ette plaanitud haigekassa eelarve miinusesse lasta.

Haigekassa selles probleemi ei näe. "Riikliku ravikindlustuse finantspositsioon on lähiaastatel piisavalt tugev. Möödunud aastate sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast laekunud raha, mida ei ole samal aastal kasutusele võetud, moodustab hetkel 114 miljonit eurot. See on planeeritud puhver kulutuste katmiseks neil eelarveaastatel, mil kindlustushüvitiste tagamine eeldab prognoositust enam," põhjendas haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg. "Jaotamata tulem on piisav, et katta tulude ja kulude võimalikke iga-aastaseid kõikumisi."

Hinsberg tõdes samas, vaimus jätkates on haigekassa ravikindlustuse eelarve 2020. aastaks struktuurses puudujäägis. "On poliitilise otsustuse küsimus, kas ja kui palju tulevikus investeerida inimeste tervisesse," ütles ta vaid, viidates, et otsuse tegemine on valitsuse õuel. "Kui haigekassa tulubaas jääb ka järgnevatel aastatel samaks, siis on sellel mõju tellitavate raviteenuste mahtudele."

Ka Ossinovski möönab, et miinus on järgmiste aastate eelarvesse juba sisse planeeritud. "Kuna [eelarve] eesmärgiks oli [raviteenuse] kättesaadavuse säilitamine, on seal tulemi real suuremad miinused kui riigieelarve strateegias," ütles Ossinovski. "Vabariigi Valitsus otsustab, millise eelarvepositsiooniga riigieelarve esitatakse riigikogule ning lõppotsus on riigikogu teha järgmise aasta riigieelarve menetlemisel."

Haigekassa eelarve täitmise eest vastutavad nii juhatus kui ka nõukogu. Milles see vastutus aga seisneb, ei selgitanud ei Ossinovski ega ka haigekassa juht Tanel Ross.



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.