Lauri Beekmann: soovin näha alkoholist tingitud sünnikahjustuste arvu kasvu ({{commentsTotal}})

Lauri Beekmann on Eesti Karskusliidu esimees.
Lauri Beekmann on Eesti Karskusliidu esimees. Autor/allikas: ERR

Lapsed, kelle emad on raseduse ajal alkoholi tarbinud, võivad kannatada nii enda kui ka spetsialistide teadmata tõsiste terviseprobleemide käes ning olla oma käitumishäirete tõttu samal ajal ühiskonnas äärmiselt vääritimõistetud. Kuid probleemid, mis nendele lastele tekitati neile juba enne sündi, on kõikjal endiselt alateadvustatud ja -tunnistatud, kirjutab Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann.

Alkoholiga seotud kahju on 100-protsendiliselt mittevajalik ja ärahoitav. Nii ei leidu ka ühtegi õigustust kõikvõimalike meetmete mittekasutamisele.

Me ju soovime näha seda kahju vähenemas. Kui keskmine ühe elaniku kohta tarbitud alkoholikogus väheneb, teame, et automaatselt vähenevad ka erinevad õnnetused, perevägivald, vigastused, maksakahjustused, vähijuhtumid jne. Me tahame, et need arvud väheneksid.

Kuid selles valdkonnas on üks arv, mida peaksime paradoksaalselt soovima näha kasvamas. See on alkoholist tingitud sünnikahjustuste esinemise tegelik näitaja.

Miks ma nii ütlen?

Ei ole olemas riiki, mis väidaks, et neil on täielik ülevaade FASD (Fetal Alcohol Spectrum Disorders) tegeliku esinemissageduse kohta. Enamus riike, seda ka Euroopas, ei oma praktiliselt mitte mingit ülevaadet selle kahju kohta. ”Alkoholi Aastaraamatus” avaldatud andmed kinnitavad, et ka Eesti kuulub nende riikide hulka.

Viimaste aastate näitaja järgi saab neid loote alkoholisündroomi juhtumeid ühe käe näppudel üles lugeda. See ei saa mitte mingil juhul kajastada tegelikku olukorda. Need lapsed on olemas, me lihtsalt ei tea seda. Me ei ole neid tuvastanud.

Veel kord – isegi selle teema juhtivad riigid, nagu Kanada, tunnistavad, et nende ametlikud andmed alahindavad probleemi tegelikku ulatust: “Health Canada kohaselt elab Kanadas 300 000 FASD-ga inimest. Teadlased ütlevad, et see arv on alahinnang, kuna selle probleemi suhtes esineb teadmatust nii arstide seas, kes panevad sellele valesid diagnoose, kui ka bioloogiliste emade seas, kes kardavad stigmat, mis võib kaasneda, kui tunnistatakse, et raseduse ajal on alkoholi joodud.”

Teadus tuleb appi

Kuigi riikide suutlikkus neid lapsi tuvastada ja diagnoosida jätab tõsiselt soovida, siis teadus on teinud märkimisväärseid edusamme lisamaks meie arusaamist, mida raseduse aegne alkoholi tarvitamine lapsele teha võib ja kui paljusid see pöördumatu kahju tegelikult mõjutada võib.

Rajanedes kogukondade andmetele, mille kogumiseks kasutatakse laste füüsilisi uuringuid, hindavad eksperdid, et FASD esinemine USA-s ja mõnedes Lääne-Euroopa riikides võib olla 2-5 protsenti elanikkonnast.

Kuni 5 protsenti? CDC (Centers for Disease Control and Prevention) andmetel näitavad Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika uuringud, et näiteks autismi esinemissagedus on keskmiselt 1-2 protsenti elanikkonnast. Ja ometi teame ning kuuleme autismist palju rohkem kui FASD-st.

Juba ainuüksi 5 protsenti tähendaks Eestis üle 65000 inimese. Samas selgus 2016. aastal The South African Medical Journalis avaldatud uurimusest, et FASD esinemissagedus Lõuna-Aafika Vabariigis on koguni 29-290 juhtumit 1000 elussünni kohta. See tähendab kuni 29 protsenti!

Kokkuvõttes paistab nendest hinnangutest ilmnevat, et me ei ole isegi lähedal tegelikule arusaamisele, kui suur see probleem on. Tõele lähemal on senisest suuremad, mitte väiksemad arvud.

Mõjutab peaaegu kogu organismi

Lisaks paremale arusaamisele esinemissagedusest on teadlased parandanud ka meie arusaamist probleemidest, mis FASD-ga kaasnevad. Tänavu jaanuaris avaldatud suuruurimus identifitseeris 428 konkreetset haigust, mis koos FASD-ga esinevad. Need ICD-10 koodiga haigused mõjutavad peaaegu iga organismi osa, kaasa arvatult kesknärvisüsteem (aju), nägemine, kuulmine, süda, vereringe, seedimine, luu- ja lihaskond ning hingamiselundkond.

Erinevad riigid ongi juba reageerinud ja konkreetseid samme astunud.

Tänavu märtsis võttis Kanada provints Ontario vastu oma esimese FASD strateegia, näidates, mida ka kohalik omavalitsus võib teha. Veebruaris avaldas CDC USA-s üliolulise raporti, milles märgitakse, et hinnanguliselt 3,3 miljonit naist vanuses 15-44 elab riskiga, et nende arenev laps võib nende joomise tõttu alkoholiga kokku puutuda. Raport kutsus kõiki seksuaalselt aktiivseid naisi, kes loobuvad rasestumisvastaste vahendite kasutamisest, üles loobuma ka alkoholi tarvitamisest.

Tänavu jaanuaris andis Suurbritannia välja oma uued alkoholi tarvitamise suunised. Teiste muudatuste seas korrigeeriti ka juhiseid rasedatele, öeldes selgelt, et mitte mingi kogus alkoholi ei ole ohutu raseduse ühelgi perioodil. Varasem ametlik nõuanne, mis nüüd sai eemaldatud, kutsus lapseootel naisi piirama alkoholi tarbimist 1-2 alkoholiühikule kord või paar nädalas.

Meile lähemal, Norras, avati 2015. aasta novembris Skandinaavia esimene keskus, mille eesmärk on tuvastada raseduse ajal alkoholi ja uimastite tarvitamise tõttu kahjustatud lapsed 2-18 aastaste seast.

Teise olulise sammuna arvutas Rootsi kokku oma iga-aastased FASD-ga kaasnevad kulud: “Aastane loote alkoholisündroomi kogukulu hinnati 76000 eurole lapse kohta (0-17 aastased) ja 110000 eurole täiskasvanu kohta (18-74 vanused), tehes kokku 1,6 miljardit eurot aastas, kasutades FAS-i esinemissagedusena 0,2 protsenti.” Ja taas tõdesid teadlased, et “FAS-is kulukoorem ühiskonnale on märkimisväärne ja tõenäoliselt alahinnatud.”

Vanglasse 19 korda suurema tõenäosusega

Ilma korrektse diagnoosita võivad need lapsed olla ühiskonnas tõsiselt vääritimõistetud. Nende problemaatilist käitumist võidakse tõlgendada sõnakuulmatusena, mis nõuaks distsiplineerimist – ja just seda terves maailmas nähakse. Olemasolevate Kanada andmete kohaselt satuvad FASD-ga noored 19 kordse suurema tõenäosusega kinnipidamisasutusse. Kuid need lapsed ei ole probleemid. Neil on probleem. Probleem, mis tekitati neile juba enne sündi.

Õige diagnoos suunaks tähelepanu erinevatele meetmetele, mida nendele lastele peaks pakkuma ja vajadusel alles tekitama. Adekvaatne diagnoos ja tegelikku olukorda kajastavad andmed looksid tugeva aluse efektiivsele ennetusele, sest ainult siis mõistaks ühiskond, kui suure probleemiga on tegemist. Kui meie logisevad andmed näitavad hetkel, et seda probleemi praktiliselt ei eksisteeri, ei võta seda ka keegi eriti tõsiselt.

Ja nii külvatakse edasi kahju, mis tegelikult on 100-protsendiliselt ennetatav.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema