Sotsid lubavad Nestori ebaedu korral Kallast toetada ({{commentsTotal}})

{{1471879892000 | amCalendar}}

Sotsiaaldemokraatide juhatus teeb Reformierakonnale ettepaneku, et esimeses presidendivalimiste voorus oleks kahe fraktsiooni ühiskandidaadiks Eiki Nestor. Kui Nestorit aga riigikogus esimeses voorus ära ei valita, lubab erakond toetada Reformierakonna presidendikandidaati Siim Kallast.

Samal ajal jätkavad sotsiaaldemokraadid läbirääkimisi teiste riigikogu fraktsioonidega täiendava 23 hääle tagamiseks Eiki Nestori kandidatuurile.

"Juhul, kui Eiki Nestoril siiski ei õnnestu saada 68 riigikogu liikme toetust, anname võimaluse Siim Kallasele, toetades teda riigikogus presidendivalimiste teises voorus, kui see peaks toimuma," märkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Andres Anvelt.

Ta lisas, et loodetavasti mõistavad teised erakonnad neile põhiseadusega pandud ülesande olulisust ning seisavad hea selle eest, et Eestile saaks president valitud riigikogus.

Põhiseaduse kohaselt on presidendi valimine riigikogule pandud ülesanne ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus leiab, et seda ülesannet peavad rahvasaadikud ka täitma.

"Olles konsulteerinud erinevate erakondadega näeme, et pakutud kandidaatidest on võimalus riigikogus valituks osutuda ainult Eiki Nestoril ja Siim Kallasel. Mõlemad kandidaadid omavad meie hinnangul vajalikku kogemust ja sobivaid isikuomadusi, et olla Eestile hea president," ütles erakonna esimees Jevgeni Ossinovski.

Ossinovski ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ettepanek Reformierakonnale tehti seetõttu, et erinevate konsultatsioonide käigus leiti kõige rohkem kokkulepperuumi just Reformierakonna poliitikutega. Ossinovski lisas, et ettepanekut on arutatud ka Reformierakonna presidendikandidaadi Siim Kallasega.

Reformierakonnal ja sotsidel on parlamendis kokku 45 mandaati. Presidendi valimiseks on aga riigikogus vaja 68 häält. Seega oleks vaja, et Nestori või Kallase taha tuleks kas IRL, Vabaerakond ja EKRE koos või Keskerakond üksinda.

"Kui Keskerakond ei toeta kumbagi kandidaatidest, siis tõepoolest tõenäosus, et parlamendis president valitakse on oluliselt väiksem, see on teoreetiliselt võimalik, aga nende häältel, siis suurima opositsioonifraktsioonina, on kindlasti oluline roll," sõnas Jevgeni Ossinovski.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema